Rannakaitsepatarei nr 10b

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rannakaitsepatarei nr 10b oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel, saare põhjaosas Djubbvikini lahe ääres.

Naissaar Eesti põhjarannikul

Rannakaitsepatarei nr 10b põhiülesanne oli hoida koostöös Rannakaitsepatarei nr 10a-ga Soome lahe riivistusliini lõunaosa ning Suurupi piirkond tule all.

Patareipositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rannakaitsepatarei ehitati aastatel 1913–1917 ja asus Djubbvikini lahe ääres, rannajoonest oli 200 m kaugusel.

Rannakaitsepatarei nr 10b[muuda | muuda lähteteksti]

Naissaare rannapatarei nr 10b varemed

Rannakaitsepatarei koosnes 4 II-305/52 (12"/52) suurtükipaarist ja kahest suurtükialusest soomustornidega[1] mõõtmetega 28x35 m ning nende vahel olevast 15 m kõrgusest komandopunktist koos jõujaamatiivaga, soomustornideni vahemaal (90 m kummagi tornini). Soomustornide betoonalusehitised olid kahekorruselised, kolmanda korruse moodustas pöörlev soomustorn. Betoontornides asusid ka patareide laskemoonavarud.

Naissaar

15 m kõrgune komandopunkt koos jõujaamatiivaga, soomustornid olid omavahel ühendatud 2,8 m kõrguse maa-aluse tunneliga, mis kulges sirgjooneliselt liivavalli all. Pöörlevate soomustornide alusehitised olid kahekorruselised.

Komandotorn on kolmekorruseline, selle vaateplatvormil on mittepöörlev soomuskuppel. Soomuse paksus kupli kaheksa vaatepiluga esiküljel on 10 tolli (25 cm), tagaküljel 5–8 tolli ning lae osas 8–10 tolli.

Helgiheitja varjend Naissaare põhjaosas

Saare põhjatipu patareide otstarbeks pimedal ajal tule juhtimiseks ehitati aastatel 1913–1914 helgiheitja positsioon ja meeskonnabunker. Betoonpunker[2] kujutab endast ühekorruselist nelinurkset rajatist, mille kolm külge on kaetud täielikult muldvalliga, kirdeküljel on aga muldvallis ava sissepääsuks punkrisse.

Põhjapoolne torn õhiti 1918. aastal.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 305-мм батарея №10б на о. Нарген в 1917 г., kortic.borda.ru
  2. Helgiheitja varjend kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 03.11.2020)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]