Rakaŭ
| Rakaŭ | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
|
| |||||
| Elanikke: 2626 (2010) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 53° 58′ N, 27° 3′ E | |||||
  | |||||
Rakaŭ (transkribeerituna Rakau; valgevene Ракаў; Rakaŭ) on agrolinnake (endine alev ja linn) Valgevenes Minski oblasti Vałožyni rajoonis, Rakaŭ külanõukogu halduskeskus. Asub Islači jõe kaldal, merepinnast 200 meetri kõrgusel.
Asulas on keskkool. Rakaŭ on traditsioonilise käsitsi valmistatud keraamika tootmise keskus, tööstusettevõtetest on seal veel metsamajand. Asulas on puhkekodu, seal asub ka üheksa taastusravi keskust.
Rakaŭs asub muuseum-galerii Янушкевічы, üks osa galeriist on koduloomuuseum. Vaatamisväärsused on ka linnamägi, XIX sajandil ehitatud postijaam (tänapäeval varemeis), XIX sajandil ehitatud keraamikakoda, endise kloostri osad, endine katoliku, praegune õigeusu kirik aastaist 1730–1793 ja katoliku kirikud (vanem aastast 1830, uuem aastast 1906). Rakaŭ servas asub riikliku kaitse all olev loodusmälestis – Rakaŭ konglomeraat.
Rakaŭ oli poola kirjaniku Sergiusz Piasecki mitme teose tegevuskoht.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rakaŭ ilmus ajalooareenile esimest korda XIV sajandil kui Leedu suurvürstide valdus. 1465 müüdi asula Kęsgailodele ja 1550. aastal sai sellest Zaviszade valdus. Seoses administratiivse reformiga hakkas Rakaŭ kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1568 sai asulast alev.
XVII sajandi algul läks alev Sanguszkode valdusse. Rakaŭsi tähtis kaubanduslinn ja krahvkonna keskus. Ühtlasi avati linnas trükikoda. 1686. aastal asutati linna dominiiklaste klooster. 1701. aastal sai Rakaŭ õiguse pidada kaks korda aastas laata. 1702. aastal rajati linna veel teinegi klooster, mis kuulus basiliaanidele. Suurem osa linnast hävis 1742. aastal, tuli jättis mõlemast kloostrist alles vaid varemed, dominiiklaste kloostrist ka praeguse õigeusu kiriku.
Poola jagamisel hakkas Rakaŭ 1793. aastal kuuluma Venemaa Keisririigi koosseisu. 1794. aastal konfiskeeriti linn Sanguszkodelt ja anti marssal Saltõkovile. See müüs asula 1804. aastal Zdziechowskitele. 1835. aastal sulgesid Vene võimud dominiiklaste kloostri, sealse kiriku andsid aga Moskva patriarhaadile. 1839. aastal suleti ka teine klooster, sealnegi kirik anti Moskva patriarhaadi käsutusse. Kloostri arhiiv ja suur raamatukogu tassiti laiali, selle juures tegutsenud haigemaja aga suleti.
1843. aastaks oli Rakaŭ muudetud aleviks. Toona asutati seal töökoda, kus valmistati põllutööriistu. Töökoja tootlikkuse kohta on teada, et 1901. aastal valmistati seal 80 viljapeksumasinat. Lisaks oli alevis kaks veskit ja saekaater, seal valmistati telliseid ja pruuliti õlut. Alevis oli tervelt 16 klaasikoda.
Aastatel 1919–1939 kuulus Poolale. Piiri läheduse tõttu sai sellest salakaubanduse keskus. Aastatel 1939–1991 kuulus Nõukogude Liidu koosseisu. 1940. aastal muudeti alev külaks.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]
Rakaŭ linnamägi
Õigeusu kirik
Rakaŭ vanem katoliku kirik
Rakaŭ uuem katoliku kirik
Rakaŭ kabel, jäänuk basiliaani kloostrist
Rakaŭ kunstigalerii
Rakaŭ
Rakaŭ konglomeraat
.jpg)
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- Ida Rosenthal – USA moelooja
- Jazep Januškievič – Valgevene kirjandusteadlane ja arheoloog, Rakaŭ kunstigalerii asutaja
- Marian Zdziechowski – Poola kirjandusteadlane ja filosoof
- Kazimierz Zdziechowski – Poola kirjanduskriitik ja novellikirjanik
- Viačasłaŭ Rahojša – Valgevene keeleteadlane
- Ury Finkiel – Valgevene kirjandusteadlane ja kriitik
- Berl Botvinik – juudi näitekirjanik
- Avraham Kalmanowitz – juudi rabi
- Waldemar Bohdanowicz – Poola geograaf ja poliitik
