Rakvere kihelkond

Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.

Kihelkond asutati 14. sajandi lõpul või 15. sajandi alguses Viru-Nigula, Haljala ja Viru-Jaagupi kihelkonna kokkupuutuvatest äärealadest. Esimest korda on kihelkonda kirjalikult mainitud 1419. aastal.^[1] Kihelkond kuulus Rakvere ja Viru kreisidesse ning piirnes Eestimaa kubermangus Kadrina, Haljala, Viru-Nigula ja Viru-Jaagupi kihelkonnaga ja Järva kreisiga.

Rakvere kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 14 mõisat – 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Lisaks veel 6 karjamõisat.^[1]

Arkna mõis (Arknal) rüütlimõis, Rakvere vald
Kaarli mõis (Alt-Sommnerhusen) rüütlimõis, Rakvere vald
Karivärava mõis (Karriwerraw) Mädapea mõisa karjamõis
Karitsa mõis (Karritz) rüütlimõis, Rakvere vald
Katku mõis (Katkotaga) Sõmeru mõisa karjamõis
Kloodi mõis (Peuth) rüütlimõis, Rakvere vald
Kohala mõis (Tolks) rüütlimõis, Rakvere vald
Korjodi mõis, (Korjot) 1868. aastast poolmõis (endine rüütlimõis)
Kullaaru mõis (Kullaarro) poolmõis, eraldati Kloodi mõisast 1855. aastal, Rakvere vald
Laanemõisa mõis (Leynal) eramõis
Lepna mõis (Lepna) Rakvere mõisa karjamõis
Mädapea mõis (Mettapäh) rüütlimõis, Rakvere vald
Nurme mõis (Nurms), Nissi vald
Piira mõis (Piera) rüütlimõis, Vinni vald
Rakvere mõis rüütlimõis Rakvere lossiga (Schloß Wesenberg) ^[2]
Rakvere kirikumõis (Pastorat Wesenberg), asukoht tänapäeval, Rakvere linn
Roodevälja mõis (Rodewal) Sõmeru kõrvalmõis poolmõisa staatuses, eraldati Sõmeru mõisast 1863. aastal, Rakvere vald
Sämi-Silla mõis (Silla) Uhtna mõisa karjamõis
Sõmeru mõis (Neu-Sommerhusen) rüütlimõis, Rakvere vald
Tobia mõis (Tobja) Rakvere mõisa karjamõis
Toomla mõis (Thomel) poolmõis^[3], eraldati Andja mõisast 1851. aastal
Ubja mõis (Ubiav) Kohala kõrvalmõis, Rakvere vald
Uhtna mõis (Uchten) rüütlimõis, Rakvere vald

Rakvere kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Arkna vald (1866–1893)
Kaarli vald (1866–)
Karitsa vald (1866–1893)
Kloodi vald (1866–1893)
Kohala vald (1866–1893)
Korjodi vald (1866–1876)
Mädapea vald (1866–1893)
Piira vald (1866–1893)
Rakvere vald (1866–1939)
Rakvere vald (1866–1893)
Sõmeru vald (1866–1893)
Uhtna vald (1866–1875)
Uhtna vald (1875–1893)

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval kuuluvad kihelkonna alad Lääne-Virumaa koosseisu. Kihelkonna lääneosa moodustab Rakvere valla tuumiku ja idaosa Rakvere valla tuumiku. Kihelkonna keskosas paikneb Rakvere linn. Väike kihelkonna lõunapoolne ots kuulub Vinni valda.^[1]