Raimund Pundi
| Raimund Pundi | |
|---|---|
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 9. september 1923 |
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg | 7. august 2007 (83-aastaselt) |
| Surmakoht | Tallinn, Eesti |
| Kasv | 183 cm |
| Koondisekarjäär | |
| 1948–1952 |
 Eesti NSV võrkpallikoondis |
Raimund Pundi (9. september 1923 Tallinn, Eesti – 7. august 2007 Tallinn, Eesti) oli Eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane.[1]
Mängijana tulnud Tallinna Spartakiga võrkpallis kolmekordseks Eesti NSV meistriks (1950–1952). Treenerina võitis ta Eesti noortemeeskonnaga üleliidulistel tippvõistlustel 15 medalit (sh viis kulda).[2]
Tema nimekaimateks õpilasteks olid olümpiavõitja Viljar Loor ning rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalivõitjad Jüri Rohilaid, Aare Salumaa, Jaanus Lillepuu, Uno Tiit, Avo Tasane, Andres Karu.[3]
Lapse- ja noorpõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Pundi tegeles noorena tõsisemalt võrkpalli ja suusatamisega.[2] Ta esimene treener oli Ago Rooseste.[1] 1939. aastal tuli ta suusatamises Eesti noortemeistriks.[2] Põhialaks kujunes tal üpris varakult võrkpall.[2]
Professionaalne tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Võrkpallurina tuli Pundi kolmekordseks Eesti NSV meistriks (1950–1952) ja karikavõitjaks (1949–1951) Tallinna Spartakiga. Kahel korral saadi Eesti NSV meistrivõistlustel kolmas koht (1945 ja 1953).[4] Aastatel 1948–1952 kuulus ta Eesti NSV võrkpallikoondisse.[1]
Aastatel 1946–1959 töötas ta Tallinna 21. ja 16. keskkoolis matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning võrkpallitreenerina. Tema juhendatavaid saatis võrkpallis edu vabariiklikul tasandil.[2]
Aastatel 1950–1992 oli ta Eesti Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi liige, täites seal enamjaolt treenerite nõukogu esimehe rolli.[2]
1960. aastatel keelati Pundil treeneritöö tegemine Tallinnas. Ta siirdus Kundasse, kus töötas aastatel 1960–1966 Kunda tsemenditehases insenerina ning õpetas Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi Kunda filiaalis reaalaineid ja võrkpalli. Selle aja jooksul viis ta Kunda noored võrkpallis Eestis medalitele, noortemeistriks ja ametiühingute noorte üleliiduliseks meistriks.[2]
1966. aastal kutsuti ta tagasi Tallinnasse.[2] Samal aastal sõlmis ta kokkuleppe II Tallinna Internaatkooliga, et koondada sinna parimad noored võrkpallurid.[5] Teiste spordialade lisandumisel nimetati kool 1967. aastal ümber Tallinna Spordiinternaatkooliks (TSIK).[2] Ta töötas seal kuni 1996. aastani matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning võrkpallitreenerina.[1] Pundit peeti 1970ndate Nõukogude Liidu üheks parimaks noortetreeneriks.[6] Aastatel 1968–1981 võideti üleliidulistel tippvõistlustel 15 medalit (sh viis kulda).[6] Märkimisväärne oli TSIK-i võistkonnaga hooaeg 1968/69, kui 92-st peetud kohtumisest võideti kõik.[2] Kahel korral tuldi noortevõistkonnaga täiskasvanute arvestuses Eesti NSV meistriks (1969 TSIK-iga ja 1982 Tallinna Autobussipargiga).[4]
Aastatel 1996–2005 töötas ta Nõmme gümnaasiumis matemaatika- ja füüsikaõpetajana.[2] 2004. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi ja Tallinna teenetemärgiga.[2]
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]
Mängijana[muuda | muuda lähteteksti]
|
Treenerina[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu noorte meistrivõistlused
NSV Liidu koolinoorte spartakiaad
NSV Liidu noorsoomängud
|
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1969 Eesti NSV teeneline treener
- 1980 Kalevi auliige
- 2004 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2004 Tallinna teenetemärk
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Pundi lõpetas 1943. aastal Tallinna Tehnikumi ja 1960. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi, kus õppis matemaatika-füüsikateaduskonnas.[1]
Tal oli kaks poega ja tütar.[2]
Pundi suri 7. augustil 2007 raske haiguse tagajärjel ning on maetud Kuusalu kalmistule.[7][8]
Süüdistus alaealiste seksuaalses väärkohtlemises
[muuda | muuda lähteteksti]11. mail 2021 saatis Eesti Treenerite Liit välja pressiteate, milles süüdistati Raimund Pundit aastakümneid kestnud laste väärkohtlemises.[9] Pundi "nõrkusest poiste vastu" on oma elulooraamatutes rääkinud Viljar Loor ja Avo Keel, kuid süüdistusi nendes ei esitata.[10] Väidetavalt keelati Pundil treenerina tegutsemine Tallinnas eelmainitud teema tõttu 1960. aastatel.[11] Kuna süüdistus esitati postuumselt ning ükski ohver ega tunnistaja sõna ei võtnud, siis teemat edasi ei uuritud.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Biograafia ESBL-is (vaadatud 12.04.2025)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 Maksimov, Valeri 2009. Võrkpalli lugemik. Lk 321–330.
- ↑ Hillar Karm: Mõned mõtted Eesti võrkpallitreenerite tegemistest Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, 28.12.2019.
- ↑ 4,0 4,1 Raimund Pundi Sporditulemused (vaadatud 12.04.2025)
- ↑ Press, Gunnar 2013. Härra sportlane Viljar Loor. Lk 62–64.
- ↑ 6,0 6,1 Hillar Karm: Hillar Karm: vaade võrkpalli ajalukku läbi eestlaste Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, 14.05.2020.
- ↑ Lahkus teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi Eesti Päevaleht, 08.08.2007.
- ↑ Raimund Pundi Find a Grave (vaadatud 05.04.2025).
- ↑ Kaspar Ruus: Eesti treenerite liit: teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi väärkohtles aastakümneid lapsi Delfi, 11.05.2021.
- ↑ Mihkel Kärmas: Teeneka treeneri süüdistaja "Pealtnägijas": teen seda väärkohtlemise ohvrite nimel ERR, 12.05.2021.
- ↑ Taavi Minnik: Raudse eesriide tagused koledused: Eesti koletuim maniakk ehk "Nõmme inimsööja" sõi ohvrite liha tomatipastaga Eesti Päevaleht, 06.03.2021.
- ↑ Sukles: inimest ei saa süüdistada konkreetsete faktideta ERR, 13.05.2021.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Feodor Prussakov. AK filmikroonika 1958-1991: 1 | Võrkpallitreener Raimund Pundi ERR arhiiv, 21. aprill 1969
- Mihkel Kärmas. Teeneka treeneri süüdistaja "Pealtnägijas": teen seda väärkohtlemise ohvrite nimel ERR, 12. mai 2021