Rahvusvaheline kabe

Rahvusvaheline kabe ehk sajaruuduline kabe on maailmas enim harrastatav kabeliik.

Rahvusvahelise kabe sünnimaaks tuleb lugeda Prantsusmaad. 1723. aastal võeti seal kasutusele 100-ruudune laud põhjendusega, et sellel on võimalik teostada tunduvalt huvitavamaid ja keerulisemaid kombinatsioone kui 64-ruuduses kabes.

Notatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelises kabes kasutatakse Manoury notatsiooni.

Reeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelist kabet mängitakse ruudukujulisel laual, mis on jagatud sajaks ühesuuruseks ruuduks. Ruudud on vaheldumisi tumedad (mustad väljad) ja heledad (valged väljad). Sellist lauda nimetatakse kabelauaks.
Mängitakse tumedatel väljadel, seega on kabelaual 50 aktiivset mänguvälja.
Kabelaud asetatakse mängijate vahele nii, et peatee algab vasakust alumisest nurgast. Seega esimene vasakpoolne alumine ruut on must.
Rahvusvahelises kabet mängitakse 20 valge (või heledaks värvitud) ja 20 musta (või tumedaks värvitud) kabendiga (kiviga).
Algseisus asetatakse kivid mõlema mängija poolsele esimese nelja vertikaalrea mustadele väljadele. Kaks keskmist rida jäävad tühjaks.
Kivid käivad ainult ettepoole, vabale naaberväljale mööda diagonaali, löövad aga vastase kabendi, kui see asub kas ees või tagapool naaberväljal mööda diagonaali, ning selle kabendi taga olev väli on vaba. Sel puhul asetatakse lööv kivi vastase kabendi taga olevale vabale väljale, vastase kabend aga eemaldatakse laualt.
Ühe käiguga tuleb lüüa kõik lööva kivi (või kabe) teel seisvad vastase kabendid, kui nad asetsevad löömistingimuste kohaselt. Seda nimetatakse liitlöögiks.
Vastase kabendite löömine on kohustuslik.
Kui partii jooksul jõuab kivi viimasele horisontaalile, muutub ta kabeks, ent kabe õigused omandab ta alles järgmisel käigul.
Kabe võib erinevalt kivist käia mööda diagonaali igas suunas ükskõik kui kaugele.
Käigul olev kabe peab lööma samal diagonaalil asuva vastase kabendi, kui selle taga on üks või mitu vaba välja. Kui mingilt selliselt väljalt saab ta edasi lüüa, peab ta sedagi tegema (liitlöök).
Löömisreeglid
- Vastase mitme kivi (kabe) löömisel kõrvaldatakse löödavad kabendid alles pärast käigu (liitlöögi) sooritamist (viitkoristamise reegel).
- Ühe käigu jooksul ei tohi lööv kabend teist korda hüpata üle ühe ja sama kabendi (kordumatuse reegel).
- Lüüa tuleb nii, et võetakse ära maksimaalne hulk vastase kabendeid (kas kivisid või kabesid). Seda lööki nimetatakse enamlöögiks.
- Kui kivi jõuab viimasele reale löögiga, ning saab lööki jätkata kivina, teeb ta seda ja jääb kiviks (kivi püsivuse reegel).
- Kui kivi saaks lööki jätkata, aga kui kabe (ja mitte kivina), omandab ta küll kabe õigused, kuid lööki saab ta jätkata alles järgmisel käigul (viitkabestamise reegel).

Ajakontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalise (traditsioonilise) ajakontrolli puhul antakse mõlemale vastasele 50 käigu sooritamiseks 2 tundi, millele lisandub 1 tund iga järgmise 25 käigu jaoks.

Maailmameistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülemaailmse Kabeföderatsiooni (FMJD) ametlik statistika algab alles aastast 1948, kuigi maailmameistreid selgitati välja juba tunduvalt varem. 1912. aasta turniir oli esimene, mille osavõtjad ja nende kabeföderatsioonid tunnistasid maailmameistrivõistlusteks, nii et esimeseks ametlikuks maailmameistriks tuleks lugeda hollandlast Herman Hooglandi. 1931. ja 1933. aasta maailmameistrivõistlusi ei tunnista tänini maailmameistrivõistlusteks Hollandi Kuninglik Kabeliit (KNDB). 1963. aasta jäi maailmameistrimatš Iser Kupermani ja Baba Sy vahel pidamata ja tollal nimetati maailmameistriks Kuperman. Baba Syle anti tiitel alles postuumselt 1986. aastal.

Meeste maailmameistrid[muuda | muuda lähteteksti]

1885 Anatole Dussaut (Prantsusmaa), turniir Pariisis
1886 Anatole Dussaut (Prantsusmaa), turniir Amiensis
1894 ex aequo Anatole Dussaut, Louis Barteling ja Louis Raphaël (kõik Prantsusmaa), turniir Pariisis
1895 Eugène Leclercq (Prantsusmaa), turniir Marseille's
1899 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Amiensis
1900 ex aequo Isidore Weiss ja Gaston Beudin (mõlemad Prantsusmaa) turniir Pariisis
1902 Isidore Weiss (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1904 Isidore Weiss matš Jack de Haasiga (Holland)
1907 Isidore Weiss matš Jack de Haasiga
1909 Isidore Weiss turniir Pariisis
1911 Isidore Weiss matš Herman Hooglandiga
1912 Alfred Molimard (Prantsusmaa) matš Isidore Weissiga
1912 Alfred Molimard (Prantsusmaa) matš Jack de Haasiga
1912 Herman Hoogland (Holland) turniir Rotterdamis
1925 Stanislas Bizot (Prantsusmaa) turniir Pariisis
1926 Marius Fabre (Prantsusmaa) matš Stanislas Bizot'ga (Prantsusmaa)
1928 Benedictus Springer (Holland) turniir Amsterdamis
1931 Marius Fabre turniir Pariisis
1933 Maurice Raichenbach (Prantsusmaa) matš Marius Fabre'ga
1934 Maurice Raichenbach matš Reinier Cornelis Kelleriga (Holland)
1936 Maurice Raichenbach matš Leon Vaesseniga (Belgia)
1936 Maurice Raichenbach matš Johan H. Vos'iga (Holland)
1937 Maurice Raichenbach matš Benedictus Springeriga
1938 Maurice Raichenbach matš Reinier Cornelis Kelleriga
1945 Pierre Ghestem (Prantsusmaa) matš Maurice Raichenbachiga
1947 Pierre Ghestem matš Reinier Cornelis Kelleriga
1948 Piet Roozenburg (Holland) turniir Hollandi eri linnades (Amsterdam, Haag, Heerlen, Dordrecht, IJmuiden, Rotterdam)
1951 Piet Roozenburg matš Reinier Cornelis Kelleriga
1952 Piet Roozenburg turniir Hollandi eri linnades
1954 Piet Roozenburg matš Wim Huismaniga
1956 Marcel Deslauriers (Kanada) turniir Hollandi eri linnades
1958 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Marcel Deslauriers'ga
1959 Iser Kuperman matš Geert van Dijk'iga (Holland)
1960 Vjatšeslav Štšegolev (NSV Liit) turniir Hollandi linnades
1961 Iser Kuperman matš Vjatšeslav Štšegoleviga
1963 Iser Kuperman matš Baba Syga jäi pidamata
1963 Baba Sy (Senegal), talle anti tiitel alles 1986. aastal
1964 Vjatšeslav Štšegolev (NSV Liit) turniir Meranos
1965 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Vjatšeslav Štšegoleviga
1967 Iser Kuperman (NSV Liit) matš Andris Andreikoga
1968 Andris Andreiko (NSV Liit) turniir Bolzanos
1969 Andris Andreiko (NSV Liit) matš Iser Kupermaniga
1971 Andris Andreiko (NSV Liit) matš Iser Kupermaniga
1972 Ton Sijbrands (Holland) turniir Hengelos
1973 Ton Sijbrands (Holland) matš Andris Andreikoga
1974 Iser Kuperman (NSV Liit) matši ei toimunud, Ton Sijbrands loobus tiitlit kaitsmast
1976 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1978 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Arco di Trentos
1979 Harm Wiersma (Holland) matš Anatoli Gantvargiga
1980 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Bamakos
1981 Harm Wiersma (Holland) matš Gantvargiga
1982 Jannes van der Wal (Holland) turniir Sao Paulos
1983 Harm Wiersma (Holland) turniir Amsterdamis
1983 Harm Wiersma (Holland) matš Jannes van der Waliga
1984 Harm Wiersma (Holland) matš Vadim Virnõiga
1984 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) turniir Dakaris
1985 Anatoli Gantvarg (NSV Liit) matš Rob Clerciga
1986 Aleksandr Dõbman (NSV Liit) turniir Groningenis
1987 Aleksandr Dõbman (NSV Liit) matš Gantvargiga
1988 Aleksei Tšižov (NSV Liit) turniir Paramaribos
1989 Aleksei Tšižov (NSV Liit) matš Ton Sijbrandsiga Amersfoortis
1990 Aleksei Tšižov (NSV Liit) turniir Groningenis
1991 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Guntis Valnerisega Tallinnas
1992 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Toulonis
1993 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Harm Wiersmaga
1994 Guntis Valneris (Läti) turniir Haagis
1995 Aleksei Tšižov (Venemaa) matš Guntis Valnerisega
1996 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Abidjanis
1998 Aleksandr Švartsman (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga
2000 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Moskvas
2002 Aleksandr Georgijev (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga (matš peeti tegelikult 2003. aastal)
2003 Aleksandr Georgijev (Venemaa) turniir Zvartsluisis
2004 Aleksandr Georgijev (Venemaa) matš Aleksei Tšižoviga Ufas ja Iževskis
2005 Aleksei Tšižov (Venemaa) turniir Amsterdamis
2006 Aleksandr Georgijev (Venemaa). Pidi toimuma matš Aleksei Tšižoviga, kuid segastel asjaoludel ei saabunud viimane oma tiitlit kaitsma. Tiitli saatuse otsustas FMJD direktorite komitee 2007. aasta veebruaris oma Cannes'is toimunud istungil.
2007 Aleksandr Švartsman (Venemaa) turniir Hardenbergis
2008 (2009) Aleksandr Švartsman (Venemaa) matš Aleksandr Georgijeviga peeti 2009. aasta juunis Hollandis 2011 Aleksandr Georgiev turniir Emmeloordis ja Urkis
2012 (2013) Aleksandr Georgiev matš Švartsmaniga Tallinnas
2013 Aleksandr Georgiev turniir Ufas
2014 (2015) Aleksandr Georgiev matš Jean Marc Ndjofangiga İzmiris
2015 Aleksandr Georgiev turniir Emmenis
2016 Roel Boomstra matš Jan Groenendijkiga Groningenis, Wageningenis ja Haagis
2017 Aleksandr Švartsman turniir Tallinnas
2018 (2018-19) Roel Boomstra matš Aleksandr Švartsmaniga Leeuwardenis, Groningenis ja Assenis
2019 Aleksandr Georgiev turniir Yamoussoukros

Eesti meistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed Eesti meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti 1955. aastal. Meistritiitlini on jõudnud 20 kabetajat, neist Raivo Rist on turniiri võitnud 10 korral. Selles arvestuses järgnevad talle Urmo Ilves 9 ja Nikolai Žadin 6 tiitlivõiduga.

Pikemalt artiklis Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]