Rahvusvaheline arbiiter
Rahvusvaheline arbiiter (inglise keeles International Arbiter; lühend IA) on males rahvusvahelistel võistlustel malekohtunikuna tegevuse eest antav kõrgeim nimetus.
Nimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 1951. aastal. Nõuded rahvusvahelise arbiitri nimetuse saamiseks on kõrgemad kui FIDE arbiitri (FA) nimetuse saamiseks. Rahvusvahelise arbiitri nimetus on eluaegne. Sõltuvalt kohtunikutegevuse aktiivsusest jaotatakse IA-d kahte kategooriasse – aktiivsed IA-d ja inaktiivsed IA-d. Inaktiivseks rahvusvaheliseks arbiitriks loetakse malekohtunikku, kes viimase kahe aasta jooksul pole kohtunikuna kordagi töötanud rahvusvahelistel võistlustel[1].
2019. aasta oktoobri seisuga on FIDE andmebaasides kirjas 2348 malekohtunikku, kes on saanud rahvusvahelise arbiitri nimetuse. Nende seas on 318 kohtunikku, kes on ühtlasi kõrgema järgu maletajad, sealhulgas 14 naiste suurmeistrit ja 25 rahvusvahelist suurmeistrit.
Kõrgema kategooria kohtunik[muuda | muuda lähteteksti]
Aktiivsed rahvusvahelised arbiitrid omakorda liigitatakse sõltuvalt kohtunikutegevuse kogemustest nelja kategooriasse (A, B, C, D). A-kategooria on kõrgeim ja selle andmisel eeldatakse, et kohtunik on olnud aktiivne vähemalt viimasel viiel aastal, näidanud suurepäraseid teadmisi maleturniirireeglite tundmisel ja ei oma karistusi kohtunikutegevuse vallas.[1]
A-kategooria kohtunik peab olema töötanud viimase viie aasta jooksul vähemalt korra peakohtuniku või peakohtuniku abina tähtsamatel tiitlivõistlustel (maleolümpia, maailmameistrivõistluste turniirid ja matšid, maailmakarikavõistlused, võistkondlikud maailmameistrivõistlused, noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused) või vähemalt viiel maailmajao tiitlivõistlustel (näiteks Euroopa, Aasia, Ameerika individuaalsed ja võistkondlikud meistrivõistlused).[1]
Rahvusvahelisi arbiitreid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1951 – Milan Vidmar, Vjatšeslav Ragozin, Karel Opočenský, Ari Ilmakunnas, Jacques Mieses, Gideon Ståhlberg
- 1952 – Ossip Bernstein
- 1954 – Igor Bondarevski
- 1962 – Albéric O'Kelly de Galway
- 1963 – Salomon Flohr
- 1964 – Olga Rubtsova
- 1968 – Vladas Mikėnas
- 1969 – Juri Averbahh
- 1970 – Milunka Lazarević
- 1972 – Svetozar Gligorić
- 1973 – Vasja Pirc
- 1975 – Lothar Schmid
- 1979 – Geurt Gijssen
- 1980 – Faiq Həsənov
- 1983 – Miyoko Watai
- 1984 – Andrzej Filipowicz
- 1986 – Elisabeta Polihroniade, Borislav Ivkov
- 1993 – Panagiόtis Nikolόpoulos, Ašot Vardapetjan
- 1995 – Nana Alekhsandria, Zsuzsa Verőci
- 1995 – Zoltán Ribli
- 2002 – Anastassija Sarokina
- 2004 – Xie Jun
- 2014 – Shohreh Bayat
- 2016 – Giorgi Giorgadze
Rahvusvahelise arbiitri nimetuse saanud Eesti malekohtunikud[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti teenekam malekohtunik on Lembit Vahesaar, kes tegutses kohtunikuna MM-i tiitlimatšidel Tšiburdanidze–Alekhsandria (1981) ja Karpov–Kasparov (1985–1987), kuuel naiste maailmameistritiitli pretendentide turniiril ning viiel maleolümpial.
- 1969 – Lembit Vahesaar
- 1974 – Paul Keres[2]
- 1986 – Harry Ello
- 2004 – Margit Brokko
- 2016 – Sten Kasela
- 2014 – Marek Kolk
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Regulations for the classification of the chess arbiters. fide.com
- ↑ "Mälestusi Paul Keresest". Koostanud Merike Rõtova. Eesti Raamat, 1983. Lk 72
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- International Arbiter. ratings.fide.com