Rahvusvaheline Gaidide Organisatsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rahvusvaheline gaidide organisatsioon (WAGGGS) on üleilmne ühendus, mis koosneb 150 riigist pärit tüdrukutele orienteeritud ja ainult tüdrukutest koosnevatest organisatsioonidest.

Rahvusvaheline organisatsioon loodi 1928. aastal Ungaris Parádi külas. Peakorter asub Londonis Inglismaal.

WAGGGS on rahvusvahelise skautide organisatsiooni (WOSM) vaste.

Gaidide organisatsioon jaguneb viieks regiooniks (Euroopa, Aafrika, Araabia, Aasia ja läänepoolkera) ning tegutseb viies rahvusvahelises maailmakeskuses. Tal on täisliikme staatus Euroopa Noortefoorumil (YFJ), mis tegutseb Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu aladel ning teeb tihedat koostööd nende organitega.

Missioon[muuda | muuda lähteteksti]

WAGGGSi missioon on võimaldada tüdrukutel ja noortel naistel arendada oma täielikku potentsiaali vastutustundlike maailmakodanikena. WAGGGS pakub mitteformaalset haridusprogrammi, mis sisaldab eluoskuste, juhtimise ja otsuste tegemise väljaõpet. Samuti pakub see rahvusvahelisel tasandil projekte ja programme, mis võimaldavad gaididel kogukonnas tegutsemise kaudu oll vastutustundlikud maailmakodanikud.

WAGGGS-i juhivad naised tüdrukute ja noorte naiste jaoks. Gaidid koolitatakse juhtideks ja neid julgustatakse osalema WAGGGSi juhatuse töös. Üksuste tasandil on juhtimine demokraatlik ning gaidid osalevad aktiivselt otsuste tegemises. Gaidlus on avatud kõigile olenemata usust, rassist, rahvusest vms asjaolust. WAGGGS usub, et tüdrukute ja poiste haridus peab sisaldama ka võrdse partnerluse osa. Noori mehi ja naisi õpetatakse mõistma nende erinevusi ja sarnasusi ning austama igaüht.

WAGGGS on vabatahtlik organisatsioon, mis toetub rohkem kui 100 000 vabatahtlikule üle maailma, kes rakendavad gaidide jaoks loodud programme ning juhivad ja toetavad noori naisi ja tüdrukuid. Gaide on kokku üle 10 miljoni 145 riigis.

Gaididel üle maailma on võimalus üksteisega kohtuda rahvusvahelistel üritustel maailmakeskustes. WAGGGSi kaudu on gaididel võimalus osaleda rahvusvahelistel üritustel, mida juhivad ÜRO või muud valitsusvälised organisatsioonid. WOSM on valitsusväline organisatsioon (NGO), mis esindab skautlikku liikumist ÜROs. [1] WAGGGSil on ÜROs üldine nõuandev staatus. [2]

Meetod[muuda | muuda lähteteksti]

Gaidlus põhineb väärtustel, mis on välja toodud gaidi seadustes ja tõotuses. Iga gaid tõotab teha parimat oma usule ja teistele, mis aitab tal saavutada oma täieliku potentsiaali vastutustundliku kodanikuna. Gaidid kasutavad mitteformaalse õppemeetodeid. Mitteformaalne õpe on õppimine väljaspool kooli ja ülikooli. Mitteformaalse õppe põhikomponendid on:

  • Noored saavad tõotusel ja seadustel põhinevas väärtussüsteemis arendada hoiakuid ja praktilisi oskuseid eluks.
  • Noored õpivad oma eakaaslastelt.
  • Noored õpivad läbi tegevuse ja praktiliste programmide, mis on loodud noortele noorte poolt.
  • Noored ühinevad vabatahtlikena mitteformaalse õppe organisatsioonidega, mida juhivad samuti vabatahtlikud, kes tagavad pühendumuse ja maksimaalse õppimise.
  • Noored arenevad järk-järgult läbi:
    • tegevuste õppimise;
    • meeskonnatöö salgasüsteemis, kus treenitakse ka juhtimise vastutust;
    • aktiivse koostöö noore ja täiskasvanu vahel.

Iga gaid määratleb programmi raamistikus oma arenguprotsessi ise vastavalt oma vajadustele ja püüdlustele. See vastandub formaalsele õppesüsteemile, kus noored peavad sobituma jäiga struktuuriga, kus individuaalseid vajadusi ja erinevusi ei tunnustata. Gaidlik meetod on konkreetne viis, kuidas juhtkond teeb WAGGGSi missiooni saavutamiseks koostööd tüdrukute ja noorte naistega. See on kombineeritud lähenemine, milles sisalduvad teatud põhielemendid: gaidliku meetodit saab kasutada efektiivselt igas vanuses, võimete ja taustaga tüdrukuga. Lord Baden-Powell kirjutas oma raamatus (1918): "Meie koolitusmeetod on pigem harimine seestpoolt kui juhendamine väljastpoolt; mängude ja tegevuste pakkumine, mis on küll tüdruku jaoks atraktiivsed, kuid kasvatavad tõsiselt teda moraalselt, vaimselt ja füüsiliselt."

Paljudest gaididest saavad lõpuks juhtivad poliitikud, kirjanikud, ärinaised ja juhid. Senaator Hillary Clinton (Ameerika Ühendriikide senat), dr Marjorie Mowlam (Ühendkuningriigi poliitik), dr Roberta Bondar (esimene Kanada naisastronaut) ja Betty Okwir (Uganda juhtiv poliitik) on vaid mõned endised ja praegused gaidid. Aastal 1965 pälvis Dame Leslie Whateley tollase gaidide maailmabüroost pronkshundi, mis on skautide liikumise maailmaorganisatsiooni ainus aumärk, mille Maailma Skautide Komitee andis välja erakordsete teenuste eest maailma skautlusele.

Üheks gaidide globaalseks algatuseks on projekt „Olen see, kes olen“ (Free Being Me), millega alustati 2013. aasta oktoobris. WAGGGSi ja Unileveri Dove'i vahelise koostööprojekti eesmärk on tõsta tüdrukute enesehinnangut ja kehalist enesekindlust. [3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Robert Baden-Powelli lõi 1910. aastal gaidluse koos oma õe Agnes Baden-Powelli abiga. Peale R. B.-Powelli abiellumist 1912, võttis gaidluse arendamise üle tema naine Olave Baden-Powell.

Kuna liikumine levis, siis loodi iseseisvad riiklikud ühendused, kuigi tunti vajadust rahvusvahelise koostöö järele. Leedi Baden-Powell asutas Londonis 1918. aasta veebruaris mitteametliku rahvusvahelise nõukogu. Neljandal maailmakonverentsil, mis toimus 1926. aastal Edith Macy laagris, tegid mitme riigi esindajad ettepaneku asutada mitteametliku rahvusvahelise nõukogu asemele Maailma Assotsiatsioon. Pärast 1926. aasta rahvusvahelist konverentsi alustati Baden-Powellitega ametliku ühenduse loomist ja 1928. aastal asutati Ungaris peetud viiendal rahvusvahelisel konverentsil Maailma Gaidide Assotsiatsioon. [4]

Rose Kerr oli aseesimees, hiljem alustavate riikide volinik. Aastatel 1930–1939 hõivas WAGGGS ruumi Briti Gaidide Liidu peakorteris, kuni koliti Palace’i tänavale majja number 9-sse, Our Arki kõrvale. 1920. aastal kutsuti kaks juhti igast riigist, kus tegeleti gaidlusega Briti maakonna juhtide konverentsile Oxfordi Saint Hugh Kolledžisse. See sai tuntuks kui esimene rahvusvaheline konverents. 13. maailmakonverents toimus samas kohas 1950. aastal. Liikmesorganisatsioonid kohtuvad jätkuvalt iga kolme aasta tagant (algselt iga kahe aasta tagant). [5]

Gaidide Maailmakomitee / juhatuse esimehed läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1928–1928 Rose Kerr
  • 1929–1929 Esther Welmoet Wijnaendts Francken-Dyserinck
  • 1930–1934 Helen Storrow
  • 1935–1936 Marie Dillner
  • 1936–1946 Marie Thérèse de Kerraoul
  • 1946–1948 Nadine Corbett
  • 1948–1950 Ethel J. Newton
  • 1950–1952 Sylvi Visapää
  • 1952–1957 Helen Means
  • 1957–1960 Estelle Romaine Bernadotte
  • 1960–1966 Dora Lykiardopoulo
  • 1966–1969 Mary Nesbitt
  • 1969–1972 Marjorie M. Culmer
  • 1972–1975 Beryl Cozens-Hardy
  • 1975–1981 Joyce Price
  • 1981–1984 Helen M. Laird
  • 1984–1987 Doris Stockmann
  • 1987–1990 Odile Bonte
  • 1990–1993 Barbara Hayes
  • 1993–1996 Doris Riehm
  • 1996–1999 Heather Brandon
  • 1999–2002 Ginny Radford
  • 2002–2005 Kirsty Gray
  • 2005–2008 Elspeth Henderson
  • 2008–2011 Margaret Treloar
  • 2011–2014 Nadine El Achy
  • 2014–2017 Nicola Grinstead
  • 2017–... Ana María Mideros

WAGGGSi tegevjuhid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Dame Katharine Furse (1926–1936) – esimene direktor
  • Arethusa Leigh-White (1937–1946)
  • Winnifred Kydd (1947–1948)
  • Elizabeth Fry (direktori kohusetäitja 1948-1949)
  • M.E. Home (1949-1950)
  • Dame Leslie Whateley (1951–1964)
  • Lesley Bulman-Lever (1997–2006)
  • Mary McPhail (2007–2014)
  • Anita Tiessen (2014–2017)
  • David Coe (kohusetäitja; august 2017 – märts 2018)

Sarah Nancollas (märts 2018 – ...) [6]

Maailmakonverents[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiartikkel: [Conference (World Association of Girl Guides and Girl Scouts)]

Maailmakonverents on juhtorgan ja see tuleb kokku iga kolme aasta tagant. Kui riigis on mitu gaidide ühingut, siis moodustavad ühendused konverentsil esindamiseks föderatsiooni.

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

WAGGGS koosneb riiklikest liikmesorganisatsioonidest, mida juhitakse sõltumatult, kuid kes järgivad WAGGGSi põhiseadust. Riiklikud liikmesorganisatsioonid on jagatud viieks piirkonnaks. Liikmesorganisatsioonid valivad omakorda maailma juhatuse, algselt maailma komitee, mis juhib gaidide maailma ühingut. Juhatus koosneb 17 aktiivsest vabatahtlikust liikmest kogu maailmast, kelle valivad demokraatlikult kõik liikmesorganisatsioonid, samuti kuuluvad juhatusse iga viie WAGGGS-i regiooni esimehed. Lisaks asub Londonis alaliste töötajatega maailma büroo, mida juhib WAGGGSi tegevjuht (endine maailma büroo direktor). Iga kolme aasta tagant kohtuvad liikmesriikide esindajad maailmakonverentsil, et arutada ja hääletada tegutsemisviiside üle. Maailma komitee muutis oma nime maailma juhatuseks 1996. aastal. Personaliülema ametinimetus muudeti maailma büroo direktori kohalt tegevjuhiks aastatel 1964–1997.

Iga WAGGGSi liikmesorganisatsioon valib omale parima viisi, kuidas saavutada antud eesmärke, võttes arvesse oma kultuuri ja noorte vajadusi. Mõned valivad töötamiseks ainult tüdrukud, et murda stereotüüpe ja anda tüdrukutele ning noortele naistele enesekindlus, et leida oma koht ühiskonnas. Teised liikmesorganisatsioonid eelistavad töötada segarühmadega, et anda võimalus võrdseks partnerluseks noorte meeste ja naiste vahel. Mõned organisatsioonid segavad ühishariduse ja soolise lähenemisviisi vastavalt noorte vanusele ja eelistustele.

Maailmakeskused[muuda | muuda lähteteksti]

WAGGGSil on neli maailmakeskust, mis pakuvad koolitusi, tegevusi ja majutust tüdrukutele ja juhtidele, samuti ka teiste organisatsioonide liikmetele ning iseseisvalt rändajatele. Tegevused on peamiselt suunatud rahvusvahelisele sõprusele ja koostööle, isiklikule arengule ja juhikoolitusele, meelelahutusele ning teenusele. Nelja Maailmakeskuse Sõbra organisatsioon toetab ja reklaamib keskuseid.

Maailmakeskusi on neli.

  • Our Chalet, Šveitsis Adelbodenis, loodud 1932.
  • Pax Lodge, Londonis Hampsteadis; praegune koht avati 1990, mis on tegelikult Londoni kolmas Maailmakeskus, esimene oli Our Ark ('meie laegas') avati 1937. aastal, mis nimetati Olave House'iks ('Olave maja') 25. aastapäeval.
  • Our Cabaña, Mehhikos Cuernavacas, loodud 1957.
  • Sangam, Indias Maharashtra Punes, avatud 1966.

2015. aastal kuulutati välja uus maailmakeskus Kusafiri, mis tähendab suahiili keeles teekonda. Erinevalt teistest keskustest on see rändkeskus ja eksisteerib kindla aja jooksul ning konkreetse teemaga eri kohtades Aafrikas. [7] Idee testimisel alates 2012. aastast on kaasatud järgmiste riikide organisatsioonid: Ghana, Lõuna-Aafrika Vabariik, Rwanda, Keenia, Nigeeria ja Benin. Siiani on fookuses olnud muuhulgas koolitus Rwandas vägivalla peatamiseks ja ettevõtlusjuhtide arendamine. [7]

Maailma ristikhein[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastal toimunud maailmakonverentsil vastuvõetud maailma embleemi kujundas preili Kari Aas, milleks oli kuldne ristikhein sinisel taustal. [8]

Kolm lehte tähistavad kolme kohustust ja lubaduse kolme osa, kaks viie tipuga tähte tähistavad lubadust ja seadust ning keskel asuv leheroots tähistab õiget teed näitavat kompassinõela. Ristikheina lehe alus tähistab inimkonna armastuse leeki ning sinised ja kuldsed värvid tähistavad päikest, mis paistab üle kõigi maailma laste. [8]

Maailma märk, mis sisaldab ristikheina, võeti kasutusele alates 11. maailmakonverentsist Prantsusmaal Evianis 1946. aastal. [9]

WAGGGSi märk, mis sarnaneb ülemaailmse märgiga, võeti kasutusele alates seitsmendast ülemaailmsest konverentsist 1932 Buczes Poolas Górki Wielkie lähedal. Seda kannavad maailma juhatuse ja selle komiteede liikmed, maailma büroo ning maailmakeskuste töötajad. [9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]