Radegund
Radegund (ka Radegundis, Rhadegund, Radegonde või Radigund; sündinud umbes 520, surnud 13. augustil 587) oli Tüüringi printsess ja Frangi kuninganna, kes asutas Poitiers's Püha Risti kloostri ja keda austatakse pühakuna. Ta on üks esimesi Merovingide pühakuid.[1]
Eluloost
[muuda | muuda lähteteksti]Radegund vangistati 11-aastase Tüüringi printsessina 531. aastal Chlothar I sõjakäigul tüüringite vastu. Ta õppis Chlothari õukonnas lugema ja kirjutama ning sai kristlaseks. Ta abiellus 540. aasta paiku kuningaga ja oli kuulus oma vagaduse ja karskuse poolest, nii et kuningas olevat öelnud, et on saanud oma kuningannaks nunna. Hoolimata kõrgest staatusest oli ta alandlik ja hoolitses vaeste ja haigete eest.
Kümme aastat hiljem lasi Chlothar mõrvata Radegundi venna, mispeale Radegund lahkus abielust ja sai abtissiks oma asutatud kloostris Poitiers's. Klooster nimetati Püha Risti kloostriks Tõelise risti reliikvia järgi, mille kinkis kloostrile Bütsantsi keiser Justinus II. Radegundi isiklike sõprade hulka kuulusid Toursi Gregorius ja Venantius Fortunatus. Viimaselt pärineb rida hümne, sealhulgas kuulus "Vexilla regis", mis valmis ristireliikvia kloostrisse toomise protsessiooniks.
Austamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tema mälestuspäev on 13. augustil ja teda austatakse nii katoliku kui ka õigeusu kirikus. Tema peamine pühamu on Poitiers' Sainte-Radegonde'i kirik. Pühale Radegondile on pühitsetud mitu kirikut nii Prantsusmaal kui ka Inglismaal, samuti on ta üks Cambridge'i Jesus College üks kaitsepühakuist (The College of the Blessed Virgin Mary, Saint John the Evangelist and the glorious Virgin Saint Radegund, near Cambridge). Radegondi järgi on saanud nime Sankt Radegund Ülem-Austrias Baieri piiri lähedal ja Sankt Radegund bei Graz, samuti kümmekond Sainte-Radegonde nimelist kohta Prantsusmaal.
Ikonograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Radegundi kujutatakse kuninglikus rõivas (liiliatega), krooniga ja skeptriga, ja vahel taltsaste metsloomadega, kes talle kuuletusid.