Raadiosond
Raadiosond on meteoroloogias ja aeroloogias kasutatav patareitoitega telemeetriaseade, mida tavaliselt tõstab õhupall atmosfääris 20–35 kõrgusele. Sond mõõdab mitmesuguseid atmosfääri parameetreid ja edastab mõõteväärtused raadio teel pidevalt maapealsele vastuvõtjale. Raadiosondid mõõdavad või arvutavad järgmisi muutujaid: kõrgus merepinnast, rõhk, temperatuur (ka selle muutumise kiirus), suhteline õhuniiskus, tuul (nii tuule kiirus kui ka suund), kosmilise kiirguse näidud suurel kõrgusel ja sondi geograafiline asukoht (laius- ja pikkuskraad), kui sondil on GPS-vastuvõtja. Osooni kontsentratsiooni mõõtvaid raadiosonde nimetatakse osoonisondideks.[1]
Andmete raadioedastus toimub tavaliselt sagedusalas 400–406 MHz. Sõltuvalt sondi tüübist kasutatakse selles vahemikus erineva ribalaiusega kanaleid. Praegusaegsed sondid kasutavad ainult umbes 5 kHz laiust riba. On ka raadiosonde, mis edastavad andmeid sagedusalas 1668,4–1700 MHz.
Sond on kinnitatud heeliumi või vesinikuga täidetud lateksõhupalli külge. Pallid on piisava suuruse ja kvaliteediga, et kanda vajalikku raskust (200 g kuni 1 kg). Sondi lend võib kesta kuni kaks tundi. Selle aja jooksul tõuseb ta umbes 35 km kõrgusele ning võib kanduda rohkem kui 300 km kaugusele kohast, kust see üles lasti. Kiirusega umbes 300 m miutis ülespoole tõustes pall õhurõhu vähenedes järjast paisub, kuni lõpuks lõhkeb ja langeb tagasi maapinnale. Mõnel sondil on langevari.
Kasutusel on ka lennukist alla kukutatavaid raadiosonde, mida nimetatakse dropsondideks.
Tänapäeval kasutatakse üldiselt ühekordseid ohupalliga radiosonde. Võimalikul leidjal soovitatakse radiosond, selle elektroonikakomponendid ja patareid utiliseerida.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karin L. Gleason (20. märts 2008). "Ozonesonde". noaa.gov. National Oceanic and Atmospheric Administration. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2021. Vaadatud 4. juulil 2011.