Rügemendi tütar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

„Rügemendi tütar” (prantsuskeelses originaalis La Fille du régiment, itaaliakeelses versioonis La figlia del reggi­mento) on Gaetano Donizetti koomiline ooper (opéra comique) kahes vaatuses Jules-Henri Vernoy de Saint-Georgesi ja Jean-François-Alfred Bayardi libretole, mille hiljem tõlkis itaalia keelde Calisto Bassi. Helilooja esimene ooper prantsuse keeles, milles on palju sõj­väelisi rituaale ja militaarset paatost. Suurepärase muusika poolest hinnatud üheks veetle­vamaks koomiliseks ooperiks.

Saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast lühikest viibimist 1835. aastal Pariisis Rossini kutsel asus ta sinna elama 1838. aastal, sest Itaalias olid tema suhted tsensoriga kujunenud halvaks. Pariis oli tollal vabameelne lüürilise kunsti pealinn. Sel ajal oli Donizetti prantslaste silmis kõige populaarsem Itaalia helilooja. Bellini oli surnud ja Rossini loobunud ooperite komponeerimisest. Pariisis end sisse seadnud alustas ta ette valmistama lavastamiseks Pariisi Opéras Itaalias tsensori seatud takistuste tõttu Itaalias esitamata jäänud ooperit „Poliuto” muudetud versiooni pealkirjaga „Martüürid”. Kuna „Martüüride” lavaletoomine viibis, hakkas ta kirjutama Opéra-Comique'i tellitud teose "La fille du régiment" muusikat ning kohendas ka Pariisis ettekandmiseks prantsuskeelsele tekstile oma menuteost „Lucia di Lammermoor”.

Esmaettekanne[muuda | muuda lähteteksti]

Esietendus toimus 11. veebruaril 1840 Pariisi Opéra-Comique'is (Salle de la Bourse). Rollide loojad olid Giulietta Eufrasia Borghese (Marie), Marie-Julie Hallinger „Boulanger” (Markiis de Berkenfield), François-Louis Ferdinandri (Sulpice), Felix Mécène Marié de l’Isle (Tonio), Marguerite Blanchard (hertsoginna Crakentorp), Edmond-Jules Delaunay-Ricquier (Hortensio), Georges-Marie-Vincent Palianti (Kapral), Henry Blanchard (Talupoeg) ja Léon (Notar). Dirigeeris Gaetano Donizetti.

Esietendus polnud kõige edukam. Aega oli olnud proovideks napilt ning lavaline tegevus jättis palju soovida. Ka tenor Tonio osas polnud kõige paremas vormis. Etendusel viibinud nimekas prantsuse tenor Gilbert Dupréz vihjas ajakirjanikele, et ta oli näinud Donizetti uue ooperi ebaõnnestumist, peaaegu kokkuvarisemist. Ka helilooja Hector Berlioz väitis, et üldsus ei saavat teost võtta tõsiselt. Muusikat Berlioz küll kiitis. Kuid mõne etenduse pärast olid esietenduse traagelniidid kõrvaldatud ning publik polnud kitsi tunnustuse jagamisega. "La fille du régiment" sai kiiresti populaarseks. Ka tenor tegi oma tööd kõrgetasemeliselt ja nii hästi, et Tonio aaria "Ah! Mes amis, quel jour de fête!" tuli paljudes etendustes kordamisele.

Itaaliakeelne versioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ooperist tehti ka itaaliakeelne versioon arvestades itaallaste maitset, mis ei läinud prantslaste omaga kokku. Donizetti vahetas mõned laulunumbrid ning teades, et Itaalia publik ei kannata ooperis kõnedialooge, komponeeris nende asemel retsitatiivid. Itaaliakeelne versioon kanti ette 3. oktoobril 1840 Milano La Scalas. Rolle esitasid Luigia Abbadia (Marie), Lorenzo Salvi (Tonio), Teresa Ruggeri-Visanetti (markiis Berkenfieldi), Gaetano Rossi (Hortensio), Raffaele Scalese (Sulpizio) ja Napoleone Marconi (Kapral). Dirigeeris Eugenio Cavallini.

Ooper oli aastakümneid katkematult edukas. 1914. aastaks oli tükki Opé­ra-Comique'is mängitud üle 1000 korra. Patriootilise sisu tõttu kuulus Esimese maailmasõja aastatel paljude teatrite repertuaari. Ooperit saadab suur edu tänapäevani. Mängi­takse peamiselt prantsuskeelset varianti. Mendels­sohn-Bartholdy olla soovinud, et tema oleks selle ooperi kirjutanud.

Estonias on „Rügemendi tütart” esitatud kahes lavastuses 1916. ja 1979. aastal.

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marie (sopran), rügemendi markitant
  • Tonio (tenor), noor tiroollane
  • Markiis de Berkenfield (metsosopran)
  • Sulpice Pingot (bass), seersant
  • Horten­sius (bass), markiisi ülemteener
  • Hersoginna Crakentorp (metsosopran)
  • Hertsog Crakentorp (kõneroll)
  • Kapral (bass)
  • Talupoeg (tenor)
  • Notar (kõneroll)

Ooperi sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Šveitsi Tirooli krahvkonnas 1805. aasta paiku viis aastat pärast kuulsat Marengo lahingut.

I vaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Markiis de Berkenfield põgeneb koos ülemteener Hortensiusega vaenulike vägede eest ja satub hoopis lahinguohtlikusse piirkonda. Ta leiab, et parem on otsida varju külast, kus baseerub ka seersant Sulpice’i juhitav Prantsuse armee 21. rügement. Grenaderid on 19 aastat tagasi leidnud lahinguväljalt tüdruk-beebi, kes jäeti orvuna rügementi ja kasvatati üles. Iga sõdur loeb end tema isaks ja on vastutav neiu hea käekäigu eest. Mariest on saanud rügemendi markitant.

Lahinguoht möödub. Sulpice muretseb, et Mariet on sageli nähtud võõra tirooli noormehega vestlemas, keda arvatakse olevat salakuulaja. See on aga kohalik talupoeg Tonio, keda Marie armastab. Tonio on mõni aeg tagasi lumetormis päästnud neiu elu. Toniost saab selle selgudes rügemendi sõber.

Markiis otsustab oma lossi tagasi pöörduda ja palub Sulpice’ilt julgestuseks kaasa sõdureid. Selgub, et Marie on markiis de Berkenfieldi kaua kadunuks peetud õetütar. Marie markitandi elu on lõppenud ja tädi võtab ta lossi kaasa. Et lossis hakkama saada, õpetatakse talle Sulpice’i vahendusel ning kaasalöömisel häid kom­beid. Tonio ei tea Marie muutunud elust midagi. Et olla tema läheduses, on Tonio liitunud rügemendiga. Nüüd pole enam midagi parata ja ta ei saa sõdurina rügemendist lahkuda.

II vaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Möödub kolm aastat. Mariest on püütud kasvatada peent daami. Talle on leitud ka hertsog Crakentorpi auväärsest perekonnast peigmees. Sulpice elab pärast haavatasaamist samuti lossis. Kuid kumbki pole oma uue eluga kohanenud. Grenaderid tulevad oma kasvandikku külastama. Toniost on saanud ohvitser ja rügemendi komandör.

Vahepeal on aga selgunud, et markiisil pole olnud mingit õde ja Marie on tema enda tütar. Grenaderidele ei meeldi idee panna Marie hertsogile mehele. Nad tungivad Tonio juhtimisel lossi ja teatavad pulmalistele, et tegemist on rügemendi markitandiga, kes on üles kasvanud sõdurite keskel. Nad soovivad Maried ta­gasi. Markiis loobub Marie mehelepanemisest hertsogile. Neiu “vabas­tatakse” ning rügemendis korraldatakse tema pulmad Tonioga. Markiis annab õnnistuse õetütre abiellumiseks Tonioga.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Markiisi kavatiin kooriga „Pour une femme de mon nom”
  • Sulpice ja Marie duett „La voilà! la voilà...mordié qu'elle est gentille!”
  • Markiisi ja Kaprali duett „Un soir, au fond d'un précipice”
  • Marie rügemendilaul kooriga „La la la...Chacun le sait, chacun le dit”
  • Marie ja Tonio duett „Quoi!vous m’aimez?”
  • Marie, Sulpice ja Markiisi tertsett „Le jour naissant dans le bocage”
  • Marie aaria ja kabaletta „Par le range et par l'opulence - Salut à la France!”
  • Marie, Tonio ja Sulpice’i tertsett „Tous les trois réunis”
  • Kaprali aaria kooriga „Rataplan, rataplan, rataplan”
  • Tonio aaria "Ah! Mes amis, quel jour de fête!"
  • Tonio aaria „Ecoutez – moi, de grácel”
  • Ansambel „Au secours de nostre fille”