Ränna mõis

Ränna mõis (saksa keeles Rennenhof, ka Rennemoise) oli mõis Tartumaal, praeguse Räni aleviku territooriumil.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Esimesed andmed Ränna mõisa kohta pärinevad 1382. aastast. Teadaolevalt kuulus see parun Alexander Heinrich Odert von Rennele. Ilmselt on tema nimest saanud ka mõisa hilisem nimi Rennenhof või suupärasemalt Rennemoise.

Ränna mõis on läbi ajaloo kuulunud veel mitmele aadliperekonnale (von Bockid ja von Wulffid). Valduse nimeks on olnud ka Leilovi (Leilhof) karjamõis, mille järgi on praegu piirkonnas nime saanud Leilovi tee

17. sajandil kandis küla nime Rennakuella^[1]. Kunagisest mõisanimest on järel ainult nimi bussipeatusel – kuid sealgi Ranna.

Maareform ja Pargi talu

1919. aasta maareformi järel jaotati mõisa viimase omaniku Marie-Christine Mathilde von Wulffi (ka Tähtvere mõisa omaniku) 442-hektari suurune maavaldus asundustaludeks. Säilinud valitsejamajast (ehitatud 1883) ja kõrvalhoonetest (Ränna mõisa peahoone hävis 1865. aastal tulekahjus) sai Pargi talu, mis oli Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil ümbruskonna suurim majapidamine (183 hektarit). Talu omanik oli perekond Seene.

Nõukogude periood

1949. aastal moodustati Ränna külas paiknevast kaheksast talust kolhoos Kalev (hiljem Lenini-nimeline), mille keskuseks sai lühiajaliselt endine Pargi talu.

1960. aastatest kandis ümbrus Lemmatsi külanõukogu nime ja oli osaks Eesti Põllumajanduse Akadeemia Ülenurme Õppe- ja Katsemajandi Ropka osakonnast.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati ümbruskonna talud endistele omanikele või nende pärijatele.

Tänapäev^[2]

2025. aastast asub endises Ränna mõisa valitsejamajas (häärberis) Pärnumaa Piistaoja talu omaniku Theodor Pooli muuseum. Muuseumi rajaja ja Pargi talu peremehe Alvar Maidla esivanemad on siinmail tegutsenud 18. sajandi algusest.

Vaata ka

Välislingid

↑ "Kaardid - Kartograafilise dokumendi andmed EAA.2072.5.508 leht 1 foolio VI". www.ra.ee. Vaadatud 15. jaanuaril 2026.
↑ "Elu ise ⟩ Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi". Tartu Postimees. 9. juuli 2025. Vaadatud 15. jaanuaril 2026.

[1] "Kaardid - Kartograafilise dokumendi andmed EAA.2072.5.508 leht 1 foolio VI". www.ra.ee. Vaadatud 15. jaanuaril 2026.

[2] "Elu ise ⟩ Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi". Tartu Postimees. 9. juuli 2025. Vaadatud 15. jaanuaril 2026.

[1]

[2]