Rändurid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Iiri rändurid 1954. aastal

Rändurid (inglise keeles Travellers või pavees, halvustavalt ka tinkers ja pikeys; iiri keeles an lucht siúil, norra keeles skøyere ja reisende, rootsi keeles resandefolket ) on Lääne-Euroopas (eelkõige Briti saartel ja Skandinaavias) leiduv rändleva eluviisiga rahvarühm või rahvarühmade kogum, kes ei ole mustlased, kuid mõne allika[viide?] hinnangul võivad olla nendega suguluses. Rändurid kõnelevad enamasti kohalikke keeli mustlaskeele mõjutustega.[1]

Iirimaa rändurid[muuda | muuda lähteteksti]

Briti saarte rändurid elavad peamiselt Iirimaal, ehkki suurel hulgal ka Suurbritannias ja sealt väljarännanuna Ameerika Ühendriikides. Peamiselt kõnelevad nad omaenda šelta keelt, vähemal määral teisi segakeeli.[2] Rändurite päritolu on vaieldav. Pikk võitlus nende kui rahva õiguste eest Iirimaal päädis valitsuse ametliku tunnustusega 2017. aastal.[3]

2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli Iirimaa rändureid Iiri Vabariigis 22 369.[4] Hinnanguliselt lisandus neile 1700–2000 Põhja-Iirimaal.[5]

Šotimaa rändurid[muuda | muuda lähteteksti]

Šoti rändurite päritolu ja võimaliku segunemisastme asjus mustlastega on eri autorid väga erinevatel seisukohtadel. Üldiselt näib mustlaste mõju olevat väiksem Šoti mägismaal. Eesti keeleandmebaas LINGUAE nimetab šoti rändurikeeleks nii mägismaal kõneldavat šoti keele põhist ja iiri rändurikeelega suguluses olevat keelt (Beurla reagaird) kui ka madalmaal räägitavat inglise keele šoti murde põhist keelt (Scottish cant), neid samastades ja kirjeldades kui segakeelt, "milles on Elizabethi-aegse argoo ja mustlaskeele mõjutusi".[6][7] Mägismaa rändureid nimetatakse šoti keeles "Ceàrdannan" ("meistrimehed") või "luchd siubhail" ("rändrahvas"), nad on lähedalt seotud paiksete šotlastega ning kannavad sageli klanninimesid nagu Macfie või MacPhee, Stewart, MacDonald, Cameron, Williamson ja Macmillan.[8][9] Traditsiooniliselt elasid nad telkides ning tegutsesid plekkseppade, hobuseparisnike või pärlipüüdjatena, kuid 1950. aastatest on enamik asunud elama majades või alalistes telkimiskohtades. Väidetavalt olevat olnud šoti majandusteadlane Adam Smith lapsepõlves lühikest aega rändurite poolt röövitud[10][11].

Norra rändurid[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks kohalikule mustlaste harule elavad Norras ka põlismaised rändurid, norra keeles skøyer või fant, omanimetusega reisende. 19. sajandi Norra sotsioloogi Eilert Sundti iseloomustuse kohaselt rändasid Norra põlismaised rändurid lühemaid vahemaid kui mustlased.[12] Norra (ja taani) rändurikeelt nimetatakse ka rodi keeleks[13].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rändurid Maailma keelte, kirjade ja rahvaste andmebaasis LINGUAE (vaadatud 06.09.2017)
  2. "Questioning Gypsy". paveepoint.ie. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.10.2011. 
  3. "Taoiseach formally recognises ethnic status". The Independent. 1.03.2017. 
  4. [=https://web.archive.org/web/20141127171400/http://beyond2020.cso.ie/Census/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=75490 Irish Census 2006 (webarchive )]
  5. Redmond, Andrea (2008). "'Out of Site, Out of Mind': An Historical Overview of Accommodating Irish Travellers' Nomadic Culture in Northern Ireland". Community Relations Council (CRC). pp. 1, 71. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.07.2011. Vaadatud 11.06.2010. 
  6. šoti rändurikeel Maailma keelte, kirjade ja rahvaste andmebaasis LINGUAE (vaadatud 06.09.2017)
  7. liigitamata keeled, kirjad ja rahvad: šoti rändurikeel Maailma keelte, kirjade ja rahvaste andmebaasis LINGUAE (vaadatud 06.09.2017)
  8. The last of the Tinsmiths: The Life of Willy MacPhee, by Shelia Douglas 2006
  9. Ian Grimble, "Scottish Clans & Tartans", p. 199
  10. "What you should know about Adam Smith". BBC News. 13. märts 2007. Vaadatud 29. aprill 2010. 
  11. Grey Graham, Henry (1901). Scottish men of letters in the eighteenth century. A. and C. Black. p. 148. Vaadatud 2010-04-29. 
  12. Hazell, Bo (2002). Resandefolket: Från tattare till traveller (Swedish keeles). Stockholm: Ordfront. p. 401. ISBN 91-7324-682-4. OCLC 185986575. 
  13. rodi keel Maailma keelte, kirjade ja rahvaste andmebaasis LINGUAE (vaadatud 06.09.2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]