Rändeülemineku teooria

Allikas: Vikipeedia

Rändeülemineku teooria (model of mobility transition) lõi 1970. aastate alguses USA geograaf Wilbur Zelinsky, kes sidus rändemustrites aja jooksul tekkinud muutused demograafilise ülemineku etappide ja moderniseerumisprotsessiga.

Zelinsky sõnastas rändeülemineku hüpoteesi järgnevalt: “isikliku mobiilsuse suurenemisel lähiajaloos (...) on selgepiirilised ja kindla mustriga korrapärasused, mis moodustavad olulise osa moderniseerumisprotsessis” [1].

Zelinsky teooria järgi on rändeülemineku käivitajaks moderniseerumisprotsess, mis põhjustab muutusi rahvastikus ning suurendab aja jooksul ruumilist ja sotsiaalset mobiilsust. Rändeülemineku protsess on tagasipööramatu ja vältimatu, levib arenenud riikidest vähem-arenenud piirkondadesse vastavalt sellele, kuidas erinevad regioonid läbivad demograafilise ülemineku etappe. Erinevad riigid läbivad rändeüleminekut erineva kiirusega, näiteks Suurbritannial ja Rootsil, kus rändeüleminek varem algas, kulus selle läbimiseks 200 aastat, kuid Jaapanil ja Venemaal vaid 80 aastat. Rändeüleminek on seega üldise ühiskonna arengu mõjul aja jooksul kiirenev protsess.

Rändeülemineku etapid[muuda | muuda lähteteksti]

Zelinsky mudeli järgi jaguneb rändeüleminek viieks etapiks: traditsiooniline ühiskond (premodern traditional society), varane ülemineku-ühiskond (early transitional society), hiline ülemineku-ühiskond (late transitional society), arenenud ühiskond (advanced society) ja tuleviku-ühiskond (future super advanced society).

I Traditsiooniline ühiskond

Traditsioonilist ühiskonda iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike rahvaarvu juurdekasv. Selles etapis on ühiskond suhteliselt paikne ning migratsioon (ehk liikumine üle füüsiliste ja sotsiaalsete vahemike) ei ole levinud nähtus. Peamiseks mobiilsuse vormiks on ringlus, mis on seotud maa kasutuselevõtu, kaubanduse, sõdade ja religioossete toimingutega. Näiteks keskaegne Euroopa või Jaapan.

II Varane ülemineku-ühiskond

Rändeüleminekuteooria teine etapp on seotud rahvaarvu kasvu ning transpordi ja kommunikatsioonide arenguga ning toob kaasa eelkõige majandusliku iseloomuga rände maalt-linna ja sellega kaasneva hoogsa linnastumise, aga ka liikumise kaugematesse asustamata piirkondadesse, nii siseriiklikult kui ka välismaale, ning ringluse kasvu. Näiteks 17. sajandil alanud ränne Euroopast Põhja-Ameerikasse ja seal 18. sajandil aset leidnud liikumine läänepoolsematesse asustamata piirkondadesse.

III Hiline ülemineku-ühiskond

Kolmandat etappi iseloomustab rahvastiku kasvu vähenemine ning eelnevatele perioodidele iseloomulikud liikumised: maalt-linna liikumine jätkub, kuid mitte sama kõrgel tasemel, väheneb migratsioon võõrastesse maadesse või kaugetesse paikadesse. Uutest migratsioonivormidest tõuseb esile ja intensiivistub linnadevaheline või linnasisene ringlus.

IV Arenenud ühiskond

Neljandasse etappi jõudnud ühiskonnas langeb oluliselt rändeintensiivsus, väheneb liikumine maalt-linna, peamiselt liigutakse linnast-linna või linnasiseselt, ning väljaränne asendub lihttööliste sisserändega, samuti suureneb kvalifitseeritud tööjõu ränne ning kasvab lühiajalise rände (majandusliku liikumise või lõbureiside) osakaal. Näiteks 1970. aastate USA, Kanada ja Austraalia.

V Tulevikuühiskond

Rändeülemineku viiendat etappi iseloomustab rahvaarvu kasvu stabiliseerumine. Tulevikuühiskond saab Zelinsky prognoosi kohaselt alguse Loode-Euroopast, Jaapanist, arenenud angloameerika piirkondadest, kus võtavad võimust pendelränne ehk ringlus, kusjuures tekivad uued lühiajalise rände vormid, ning linnasisene ja linnadevaheline ränne. Zelinsky toob välja, et tulevikus tegelevad riigid rände karmima kontrollimisega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng võib viia mobiilsuse vähenemiseni, kuna reisimine muutub vähem efektiivseks sõnumite vahetamise viisiks.

Zelinsky rändeülemineku etappide kirjeldus[1]
Traditsiooniline ühiskond Varane ülemineku-ühiskond Hiline ülemineku-ühiskond Arenenud ühiskond Tulevikuühiskond
sündimus suur suur kiiresti vähenev stabiilselt väike väike
suremus suur kiiresti vähenev vähenev stabiilselt väike väike
rahvaarvu kasv väga väike väga suur aeglustuv väike väga väike
ränne vähene mobiilsus,

limiteeritud ringlev ränne

mobiilsuse suurenemine:

maalt-linna liikumine,

kaugemate piirkondade koloniseerimine,

väljaränne,

ringlus

maalt-linna, koloniseeriva ja väljarände aeglustumine,

ringleva rände suurenemine ja struktuuriliselt keerukamaks muutumine

linnasisese, linnadevahelise ja ringleva rände esiletõus,

lihttööliste ja keskmise tasemega oskustööliste sisseränne asendab väljarände

IKT areng vähendab mobiilsust,

linnasisene, linnadevaheline, ringlev ränne ja lihttööliste sisseränne jätkub,

suureneb riigi kontroll rände üle

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "The Hypothesis of the mobility transition (Zelinsky, 1971)". Geographical Review, vol 61, no 2, pp 219-249 (inglise). Vaadatud 11.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]