Pēteris Upītis (graafik)
Pēteris Upītis (27. september 1899 – 5. juuni 1989) oli läti graafik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sündis Ķeči vallas Nitaure kihelkonnas Riia kreisis. 1919. aastal lõpetas Valmiera gümnaasiumi, kunsti õppis ta Läti Kunstiakadeemias Rihards Zariņši juhendamisel graafikaosakonnas, mille lõpetas 1932. aastal. Ka oma esimese eksliibrise tegi Pēteris Upītis R. Zariņši soovitusel 1927. aastal[1]. Näitustel hakkas oma teostega osalema alates 1928. aastast. Kuulus Läti kunsti- ja kirjandusrühmitusse Zaļā vārna[2].
Upītis töötas joonistamise ja kunstiajaloo õpetajana Riia koolides: 1929–1944 3. abikoolis, 1943–1944 1. gümnaasiumis, 1944–1945 Tukumsis. 1941. aastal oli kunstimuuseumi juures raamatukoguhoidja ja graafikakabineti haldaja. Pärast II maailmasõda töötas Läti Kunstiakadeemias: 1945. aastast oli kuni surmani seal graafika õppejõud, 1947. aastal sai lektoriks, 1963. aastast oli graafikakateedri professor ning aastail 1946–1967 osakonna dekaan[3]. Tema õpilaste hulka kuuluvad puugravüürimeistrid Zigurds Zuze, Dainis Rozkalns, Otto Mednis jt[4].
Oli Läti NSV rahvakunstnik[5].
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Pēteris Upītis viljeles peamiselt puugravüüri, millega hakkas tegelema alles 1938. aastal. Ta lõi hulgaliselt vabagraafilisi lehti ranna- ja maastikumotiividega, talumajade ja tuuleveskitega, ja on loonud mitu teost ka Saaremaa motiividel. Tema loomingu hulka kuulub ka arvukalt raamatuillustratsioone ja postkaardikujundusi. Upītise põhiline harrastusala oli eksliibris, neid on ta loonud 712 ja peaaegu eranditult puulõike- või puugravüüritehnikas, ja neist enam kui 24 Eesti raamatuomanikele, sealhulgas mälestusviidad Anton Hansen Tammsaare ja Richard Kaljo nimele[6]. Tema teoseid iseloomustab järjekindel peen ja nüansirikas lõikemaneer läbitunnetatud laadis. Eksliibriseid on ta loonud ka linoollõikes[7].
Kunstniku teoseid on eksponeeritud umbes 500 näitusel nii kodu- kui välismaal, sh Portugalis, Soomes, Jugoslaavias, Taanis, Norras, Ungaris ja mujal. Pēteris Upītis osales korduvalt Euroopa ekslibristide kongressil. Tema perekonnale kuulub Läti suurim eksliibrisekollektsioon üle 20 000 objektiga ja kõige arvukamalt on seal esindatud eesti eksliibrised[8]. Kunstnik oli teinud tööd suure eksliibristeraamatu kallal, mis pidi ilmuma ta 90. sünnipäevaks, raamat 700 eksliibrisega illustratsioonidena ilmus 1989. aasta suvel[9].
2009. aastal toimus Riias Pēteris Upītise mälestusnäitus, kus oli eksponeeritud tema 80 graafilist lehte ja 40 eksliibrist, ja millega tähistati 110 aasta möödumist kunstniku sünnist ning 90 aasta möödumist tema esimeste graafikateoste ilmumisest[10].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1970 – Punalipu orden
- 1976 – Läti NSV rahvakunstnik
- 1981 – orden "Austuse märk"
Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 – Vilniuse I eksliibrisebiennaali laureaat
- 1979 – Vilniuse II eksliibrisebiennaali laureaat
- 1981 – Vilniuse III eksliibrisebiennaali laureaat
- 1982 – Tallinna VI graafikatriennaalil pälvis Eesti NSV põllumajandusministeeriumi preemia[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.nmkk.lv/Items/ItemViewForm.aspx?ID=480493
- ↑ http://www.makslasvesture.lv/index.php/1915_%E2%80%93_1940._g._M%C4%81kslas_biedr%C4%ABbas#Za.C4.BC.C4.81_V.C4.81rna
- ↑ http://www.nmkk.lv/Items/ItemViewForm.aspx?ID=480493
- ↑ Reede, 6. oktoober 1989
- ↑ Sirp ja Vasar, 1. oktoober 1982
- ↑ Reede, nr. 40, 6 oktoober 1989
- ↑ http://art-exlibris.net/person/14
- ↑ Reede, nr. 40, 6 oktoober 1989
- ↑ https://www.vitber.lv/en/lot/10592
- ↑ http://www.delfi.lv/kultura/news/art/atklas-petera-upisa-darbu-izstadi-aizejosas-ainavas-meistars-grafika-un-ex-libris.d?id=27002009
- ↑ http://www.nmkk.lv/Items/ItemViewForm.aspx?ID=480493
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Paul Ambur. Peteris Upitis als Exlibriskünstler. redigiert von Erich Aber Mitglied des Schwedischen Exlibris-Vereins. – Stockholm : Svenska Exlibrisföreningen, 1970. raamat Rahvusraamatukogus