Puusild
|
See artikkel räägib Pärnu sillast; üldmõiste kohta vaata artiklit Puitsild |
Puusild oli ajutine sild Pärnus üle Pärnu jõe teise maailmasõja järgsel perioodil.
Tarinduselt oli see Howe' sõrestikuga sild, tüüpiline puidust ja terasest kombineeritud sild, mis leidis ulatuslikku kasutamist sõjajärgsel perioodil ajutiste sildade ehitamisel.[1]
23. septembril 1944 õhkisid taganevad Wehrmachti väed Pärnus Suursilla, mis ühendas linna osasid kahel pool Pärnu jõge. Samal päeval jõudsid Punaarmee väeosad Pärnu jõe paremkaldale. Suurem osa vanalinnast ja mõlemad jõekaldad olid varemetes.[2]
25. septembril alustasid linna võimumehed oma kohtadel tööd. Kolme päeva jooksul taastati ühendus vastaskaldaga lodja abil.[3] Esimeseks ehituseks Pärnus pärast sõda oli uus ajutine sild, mis rajati purustatud sillast paarkümmend meetrit allavoolu (umbes sadama värava kohal[4])[2].
Eeltöid alustati 5. oktoobril ja seitsme päevaga jõuti valmis ehitada 10 tugisammast.[3] Rajatis ehitati valmis kogu linna elanikkonna osavõtul paari kuuga[2] ja avati liikluseks 5. detsembril 1944[4][3].
Valminud kõrge metallpuitsild oli aastatel 1944–1956 ainus sild üle Pärnu jõe Pärnu linna piires. Sild lammutati pärast seda, kui Suursilla varemetele püstitati uus alaline sild, nüüdne Vanasild.[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Üks ööpäev Narvas". "Heinrich Laul 100". Lk 95
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Elsbet Parek. "Pärnu sajandeis". Eesti Raamat: Tallinn, 1971. Lk 61
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Feliks Männikov. "Pärnu teise maailmasõja aastatel." Pärnu, 2013. Lk 206–208.
- ↑ 4,0 4,1 Silvia Sarv. "Pärnu. Ordulinnast suvepealinnani." Pärnu, 2002. Lk 41.
- ↑ Jaak Juske. "Lood unustatud Pärnust". Eesti Raamat: Tallinn, 1971. Lk 61
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalev Vilgats. Kesklinna silla laiendus maksaks uue silla raha. Pärnu Postimees 19. september 2013