Puuhalgmassiivsavi seinakonstruktsioon

Halgudest ja savist maja

Puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsiooni ehitamiseks on kasutatud puuhalgusid ja savimörte.

Konstruktsioon

Peamiselt on levinud kahte tüüpi seinakonstruktsioone: lisasoojustusega ja ilma lisasoojustuseta seinakonstruktsioonid. Mõlema täitematerjaliks on puuhalud ja sideaineks on kasutatud erinevaid savimörte. Seinte paksus varieerub tavaliselt 30–60 cm vahel, kuid Põhja-Kanadas leidub ka seinu, mis on 90 cm paksud.

Seinu jaotatakse ka kandvateks ja mittekandvateks. Kandvateks puuhalgmassiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus puuhalgmassiivsavi seinakonstruktsioon on kandev element. Mittekandvateks puuhalgmassiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus kandvateks elementideks on eraldi postid ja talad. Puuhalgmassiivsavist seinte eeliseks on ilus välimus. Seinu saab laduda ringikujuliselt, mistõttu on põrandapinna ja välisseinapinna suhe optimaalsem, kui näiteks ristkülikukujulise põhiplaaniga hoonel. Puuhalgmasiivsavist seinte puuduseks on seina väike soojapidavus, mis ei vasta tänapäeval projekteeritavate hoonete nõuetele. Peale selle käituvad konstruktsioonis kasutatavad materjalid õhuniiskuse muutudes erinevalt, mistõttu tekivad ajapikku seintesse praod.

Lisasoojustuseta seinakonstruktsioon

Lisasoojustuseta seinakonstruktsioonis asetsevad puuhalud läbivalt ühes reas. Paremaks soojapidavuseks on savimörtidesse lisatud halva soojusjuhtivusega täiteaineid (näiteks saepuru).

Lisasoojustusega seinakonstruktsioon

Puuhalud on laotud kahes reas ning nende vaheline tühimik on täidetud isolatsioonimaterjaliga (näiteks saepuru). Sideainena kasutatavale mördile ei ole tavaliselt lisatud halva soojusjuhtivusega täitematerjale.

Ajalugu

Seinakonstruktsiooni lihtsuse tõttu ei ole teada, kes on selle kasutusele võtja. Seepärast on ka ilmselt nii palju erinevaid tehnikaid. Tänapäeval on puuhalgmassiivsavi peamiselt kasutatud Põhja Ameerikas. Euroopas ja mujal maailmas leidub puuhalgmassiivsavi seinu võrdlemisi vähe.

Viited

• R. Mouterde, J.C. Morel, V. Martinet, Fre´de´ric Sallet. The mechanical performance of cordwood. 2011 Biosystems Engineering. Kättesaadav: http://www.sciencedirect.com/ 03.05.2018
• Clark Snell and Tim Callahan. Building Green. – New York: Lark Books, 2005.- 615 lk.