Puuhalgmassiivsavi seinakonstruktsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsiooni ehitamiseks on kasutatud puuhalgusid ja savimörte.

Konstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Peamiselt on levinud kahte tüüpi seinakonstruktsioone: lisasoojustusega ja ilma lisasoojustuseta seinakonstruktsioonid. Mõlema täitematerjaliks on puuhalud ning sideaineks on kasutatud erinevaid savimörte. Seinte paksus varieerub tavaliselt 30–60 cm vahel, kuid Põhja-Kanadas leidub ka seinu, mis on 90 cm paksud.

Seinu jaotatakse ka kandvateks ja mittekandvateks. Kandvateks puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioon on kandev element. Mittekandvateks puuhalgmasiivsavi seinakonstruktsioonideks kutsutakse seinu, kus kandvateks elementideks on eraldi postid ja talad. Puuhalgmasiivsavist seinte eeliseks on ilus välimus. Seinu saab laduda ringikujuliselt, mistõttu on põrandapinna ja välisseinapinna suhe optimaalsem, kui näiteks ristkülikukujulise põhiplaaniga hoonel. Puuhalgmasiivsavist seinte puuduseks on seina madal soojapidavus, mis ei vasta tänapäeval projekteeritavate hoonete nõuetele. Peale selle käituvad konstruktsioonis kasutatavad materjalid õhuniiskuse muutudes erinevalt, mistõttu tekivad ajapikku seintesse praod.

Lisasoojustuseta seinakonstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Lisasoojustuseta seinakonstruktsioonis asetsevad puuhalud läbivalt ühes reas. Paremaks soojapidavuseks on savimörtidesse lisatud halva soojusjuhtivusega täiteaineid (näiteks saepuru).

Lisasoojustusega seinakonstruktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Puuhalud on laotud kahes reas ning nende vaheline tühimik on täidetud isolatsioonimaterjaliga (näiteks saepuru). Sideainena kasutatavale mördile ei ole tavaliselt lisatud halva soojusjuhtivusega täitematerjale.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Seinakonstruktsiooni lihtsuse tõttu ei ole teada, kes on selle kasutusele võtja. Seepärast on ka ilmselt nii palju erinevaid tehnikaid. Tänapäeval on puuhalgmasiivsavi peamiselt kasutatud Põhja Ameerikas. Euroopas ja mujal maailmas leidub puuhalgmasiivsavi seinu võrdlemisi vähe.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  • R. Mouterde, J.C. Morel, V. Martinet, Fre´de´ric Sallet. The mechanical performance of cordwood. 2011 Biosystems Engineering. Kättesaadav: http://www.sciencedirect.com/ 03.05.2018
  • Clark Snell and Tim Callahan. Building Green. – New York: Lark Books, 2005.- 615 lk.