Punktkeevitus

Punktkeevituse robot

MIG/MAG punktkeevituseks nimetatakse keevitusmeetodit, mille puhul keevitatakse kaks üksteise peal asetsevat õhukest paneeli kokku ilma ava ette puurimata. Selle asemel suurendatakse keevitusvoolu ja sulatatakse üles pealmise paneeli pind, tekitades sel teel keevisvanni, mis sulandub kokku alumise paneeliga. Selline keevitusviis ei ole autokere juures tavapäraselt kasutatav, kuid mõnikord tekib selle järele vajadus lisa-kinnituspunkti tekitamiseks.

Tehnoloogia

Punktkeevitus koosneb kolmest etapist; millest esimene hõlmab elektroodide viimist metalli pinnale ja väikese surve avaldamist. Teises etapis rakendatakse korraks elektroodide voolu, misjärel vool eemaldatakse, kuid elektroodid jäävad materjali jahtumiseks paigale. Keevitusaeg on vahemikus 0,01 kuni 0,63 sekundit sõltuvalt metalli paksusest, elektroodi jõust ja elektroodide läbimõõdust.

Omadused

Punktkeevitusprotsess muudab materjali kõvaks, mis põhjustab selle kõverdumist. See vähendab materjali väsimustugevust ja võib materjali venitada ning lõõmutada. Punktkeevituse füüsikaliste mõjude hulka kuuluvad sisemised praod, pinnapraod ja ebaühtlane pind. Keemilised omadused mõjutavad metalli sisemist vastupidavust ja selle söövitavust.

Kasutusvaldkonnad

Punktkeevitust kasutatakse tavaliselt teatud tüüpi lehtmetalli või traatvõrgu keevitamisel. Paksema materjali keevisõmblust on raskem märgata, kuna soojus voolab kergemini ümbritsevasse metalli. Punktkeevitust saab hõlpsasti tuvastada paljudel lehtmetallist toodetel, näiteks metallämbritel. Alumiiniumisulameid saab punktkeevitada, kuid nende suurem soojusjuhtivus ja elektrijuhtivus nõuab suuremat keevitusvoolu. Selleks on vaja suuremaid, võimsamaid ja kallimaid keevitustrafosid.

Punktkeevituse levinuim rakendus on autotööstuses, kus auto kere moodustamiseks, lehtmetall omavahel kokku keevitatakse. Punktkeevitus võib olla ka täielikult automatiseeritud protsess ning paljud koosteliinidel leiduvad tööstusrobotid ongi punktkeevitajad.

Teiseks rakenduseks on punktkeevitusrihmad nikkel-kaadmium, nikkel-metallhübriid või liitium-ioon akuelementidega akude valmistamiseks. Akud ühendatakse õhukeste nikkelribadega punktkeevitamise teel akuklemmide külge. Punktkeevitus ei lase akul minna kuumaks (kuumenemist esineb tavalise jootmise korral).

Viited

1. Todd Bridigum „How To Weld“ 2008
2. Tallinna Tehnikaülikool „Mehaanikainseneri käsiraamat“ 2012
3. Menachem Kimchi, David H. Phillips „Resistance Spot Welding: Fundamentals and Applications for the Automotive Industry“ 2017