Puna-veetallaja
| Puna-veetallaja | |
|---|---|
.jpg) Hundsulestikus emaslind | |
.jpg) Puhkesulestikus | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Veetallaja Phalaropus |
| Liik |
Puna-veetallaja |
| Binaarne nimetus | |
|
Phalaropus fulicarius Linnaeus, 1758 | |
 Puna-veetallaja levila – pesitsusala, – talvitusala | |
| Sünonüümid | |
|
Tringa fulicaria | |
Puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Puna-veetallaja on 20–22 cm pikk. Tiibade siruulatus on 37–40 cm. Kaalub 37–77 g.[2]
Hundsulestikus emaslind on pruunikaspunane. Ülapool on musta-valgekirju. Pealagi ja näo eesosa on mustad. Silma ümbrus valge, nokk kollane. Isaslinnu sulestik on tuhmim. Puhkesulestikus on ülapool sinakashall, alapool valge. Pealael ja silma ümber on tume laik.[2]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad Põhja-Jäämere rannikul. Talvituvad Lõuna-Ameerika lääneranniku ja Aafrika lääne- ja edelaranniku lähedal merel.[2]
Eestis on ta eksikülaline.[3]
Pesitsevad soises tundras ja laidudel. Talvel elavad troopilistel ja lähistroopilistel meredel, kus planktoni kontsentratsioon on üle 50 000 organismi liitri kohta.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsusalal toituvad putukatest, limustest, koorikloomadest, rõngussidest ja ämblikest. Talvel toituvad planktonist, hüdraloomadest ja väikestest kaladest. Neid on nähtud vaala seljalt parasiite söömas.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad maapinnal taimedega vooderdatud lohus. Pesa asub tavaliselt vee lähedal. Mõnikord pesitsevad koos teiste merelindudega näiteks randtiirudega.[2]
Islandil munevad juuni keskpaigast juuli keskpaigani, Venemaal juuni algusest juuli alguseni.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 31 × 22 mm. Muna kaalub 7,5 g. Isaslind haub mune 19 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 18–21 päeva vanuselt.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2024). Phalaropus fulicarius. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
- 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 532. ISBN 8487334202.
- ↑ Lars Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 254
- ↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 301–303. ISBN 0803225539.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Puna-veetallaja |
- Puna-veetallaja andmebaasis eElurikkus
