Puna-džunglikana

Allikas: Vikipeedia
Puna-džunglikana
Red junglefowl hm.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kanalised Galliformes
Sugukond: Faasanlased Phasianidae
Perekond: Džunglikana Gallus
Liik: Puna-džunglikana
Ladinakeelne nimetus
Gallus gallus
Gallus gallus map.jpg

Puna-džunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on faasanlaste sugukonda džunglikana perekonda kuuluv lind.

Viimaste aastate tähtsaks saavutuseks on kana genoomi kaardistamine.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puna-džunglikana looduslik levila on lähisekvatoriaalsetel metsaväljadel Ees-Indiast kuni Hiinani. Tema levila on laienenud Pärsiasse ja Assüüriasse.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puna-džunglikana on värvilisema sulestikuga ja kõhnem kui tavaline kodukana. Suuruselt on ta tedrest mõnevõrra väiksem[1].

Kukel on pea, kael, selja eesosa ja nimmepiirkond oranžpunased, ülejäänud selg purpurpunane, aga tiivad, saba ja keha alapool rohekasmustad[1].

Kukel on peas iseloomulik kõrge lihakas hari, tal on paljad põsed ja lõua all üks-kaks ripnevat lokutit. Kanal on hari väiksem ja sulestik tuhmim.[1]

Puna-džunglikanal on 14 sabasulge, ta kasvab kuni 70 cm pikkuseks ja ta saba on kuni 28 cm pikk.

Kana normaalne kehatemperatuur on 40,5–42,0 °C. Kana pulsisagedus on 170–460 lööki minutis. Kana kuulmise ülempiir on palju kõrgem kui inimesel, 38 tuhat hertsi.[2]

Kana diploidne kromosoomiarv on 76.[3]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puna-džumglikana elab metsas või võsas, aga pole haruldane põldudelgi. Suurema osa ajast veedab ta maapinnal. Hädaohu korral põgeneb ta maad mööda, aga võib ka puu otsa lennata. Lennul vaheldub tiibadega vehkimine liuglemisega.[1]

Puna-džunglikana häälitsus sarnaneb kodukana omaga, aga emaslinnu kaagutamine on lühem.[1]

Puna-džunglikana toitub seemnetest, näiteks viljateradest, samuti taimede lehtedest ja juurtest ning putukatest.[1]

Puna-džunglikana pesaks on maapinnal asuv väheldane süvend, mis on vooderdatud lehtede ja kõrtega. Kurnas on tavaliselt 5–8 valget muna. Neid haub emane üksi, isane pesa juurde ei tule.[1]

Kukk ja kanad

Puna-džunglikanal on eripärane sotsiaalne korraldus, mida nimetatakse nokkimisjärjeks. See on erinev emastel ja isastel. Dominante lind tõstab saba ja pea kõrgele. Allaheitlikust väljendavad saba ja pea alla laskmine ja pea ühele küljele kallutamine. Nokkimisjärge õpetatakse tibudele, kui nad on umbes nädalavanused.

Puna-džunglikana ei tunne magusat maitset ega armasta ka soolast. Puna-džunglikana emaslinnud toituvad turvaliselt kuke kaitse all. Kuke võim ulatub umbkaudu 20 m kaugusele. Kukevõitluse toimumiseks peavad kanad viibima vähemalt 3 meetri kaugusel. Kui kukk peaks surema, saab juhiks nokkimisjärjes järgmine kukk.

Kodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meie tavaline kodukana (Gallus gallus domesticus) pärineb alamliigist Gallus gallus gallus. Kana kodustati 5200 aastat tagasi.[4]

Puna-džunglikana kodustamine algas Kagu-Aasias. Seda ei ajendanud inimese soov mune saada, sest 5–8 muna aastas on üsna vähe. Puna-džunglikana kodustati üksnes sportlikel eesmärkidel, kukevõitluse pärast. Alles hiljem hakkas inimene pidama kodustatud kanu, saavutades neil järk-järgult üha suurema munemisvõime.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 177, tahvel 27.8
  2. "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 135
  3. "A ja O" 1987, lk. 154
  4. "A ja O" 1987, lk. 137