Puna-aara

Puna-aara
Puna-aara
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Papagoilised Psittaciformes;
Sugukond	Papagoilased Psittacidae;
Perekond	Aara Ara;
Liik	Puna-aara;
Binaarne nimetus
	Ara macao; (Linnaeus, 1758)
	;
Sünonüümid
	Psittacus macao

Puna-aara ehk makao (Ara macao) on linnuliik aara perekonnast papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.

Välimus

Puna-aara on 80–96 cm pikk. Tiib on 368–426 mm pikk, nokk 59–71 mm, jookse 35–37, saba 454–649 mm.^[2] Kaalub 900–1490 g.^[3]

Sulestik on peamiselt punane. Õlasuled ning keskmised ja suured pealtiiva kattesuled on kollased roheliste otstega. Labakattesuled ja hoosuled on sinised. Osa näost valge ja sulgedeta. Ülanokk on valge, alanokk must. Jalad on mustad. Silmad on kollased, noorlindudel pruunid.^[2]

Puna-aara sarnaneb välimuselt rohetiib-aaraga, kuid rohetiib-aara on tumedamat punast värvi ja tema tiibadel on rohelised suled.^[2]

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:^[4]

A. m. macao (Linnaeus, 1758)– Costa Ricast Boliivia ja Kesk-Brasiiliani
A. m. cyanoptera Wiedenfeld, 1995 – Kagu-Mehhikost Nicaraguani.

Puna-aarad elavad metsades ja savannides.^[2] Tavaliselt elavad kuni 500 m kõrgusel merepinnast, Kesk-Ameerikas ka kuni 1000 m kõrgusel.^[3]

Toitumine ja eluviis

Puna-aarad toituvad haisupuu, tonkapuu, kollase mombinipuu, paiskpuu ja terminaalia viljadest, jakaranda, euterpepalmi ja sedreeli seemnetest ning luulupuu ja korallpuu õitest ja nektarist.^[2]

Elavad paaridena või kuni 30-linnulistes parvedes.^[2]

Pesitsemine

Puna-aarad pesitsevad puuõõnes 7–40 m kõrgusel. Kurnas on 1–4 muna, haudevältus on 24–28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 14-nädalaselt.^[3]

Eluiga

Puna-aarad võivad elada kuni 48-aastaseks.^[5]

Viited

↑ BirdLife International (2022). Ara macao. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.
1 2 3 4 5 6 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World. Yale University Press. Lk 424-425. ISBN 978-0-7136-6933-6.
1 2 3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 420. ISBN 978-84-87334-22-1.
↑ "Parrots, cockatoos". IOC World Bird List. Vaadatud 3. märtsil 2026.
↑ Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life‐history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1367-9430. PMC 3289156. PMID 22389582.

Välislingid

[1] BirdLife International (2022). Ara macao. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2022.

[Juniper-2] 1 2 3 4 5 6 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World. Yale University Press. Lk 424-425. ISBN 978-0-7136-6933-6.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 420. ISBN 978-84-87334-22-1.

[IOC-4] "Parrots, cockatoos". IOC World Bird List. Vaadatud 3. märtsil 2026.

[Young-5] Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life‐history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1367-9430. PMC 3289156. PMID 22389582.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]