Ptolemaiose häälestus

Allikas: Vikipeedia

Ptolemaiose häälestus ehk ptolemaiose diatooniline helirida on muusikas ptolemaiose tugeval diatoonilisel tetrakordil põhinev häälestussüsteem.

noot tähtnimetus C D E F G A B C
silpnimetus Do Re Mi Fa Sol La Si Do
suhtarv 1/1 9/8 5/4 4/3 3/2 5/3 15/8 2/1
Osaheli 24 27 30 32 36 40 45 48
Tsenti 0 204 386 498 702 884 1088 1200
Intervall Nimetus   T t s T t T s  
suhtarv 9/8 10/9 16/15 9/8 10/9 9/8 16/15
Tsenti 204 182 112 204 182 204 112

Ptolemaiose diatooniline helirida põhineb tetrakordil, mis koosneb suurest tervetoonist T (9:8), väiksest tervetoonist t (10:9) ja puhtast diatoonilisest pooltoonist s (16:15). Sellist tertakordi nimetatakse ka ptolemaiose tugevaks diatooniliseks tetrakordiks (Ptolemy's intense diatonic tetrachord), mille vastandiks on ptolemaiose nõrk diatooniline tetrakord (Ptolemy's soft diatonic tetrachord), mis koosneb septimaalsest kromaatilisest pooltoonist (septimal chromatic semitone, 21:20), väiksest tervetoonist (10:9) ning puhtast diatoonilisest pooltoonist (16:15).

Kuigi nii ptolemaiose kui ka pyhtagorase häälestus põhinevad puhastel kvintidel ja kvartidel, on ptolemaiose häälestuses tertsi pehmemad ja sulanduvamad.

Ptolemaiose häälestuse omapäradeks on D-F ehk pythagorase väike terts (32:27), D-A hundikvint (4:27), F-D kui pythagorase suur sekst (27:16) ja A-D kui hundikvart (27:20). Kõik need intervallid erinevad vastavatest puhtas häälestuses intervallidest didymose komma (81:80) võrra.