Psühhiaatriline sundravi

Psühhiaatriline sundravi on ...

Psühhiaatriline abi

Psühhiaatrilist abi ehk psüühikahäirete ravi osutatakse Eestis psühhiaatrilise abi seaduse alusel (PsAS).

Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

Tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile ja sundravile määramist ning ravi lõpetamist reguleerivad PsAS, karistusseadustik (KarS), tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ja kriminaalmenetluse seadustik (KrMS).

Psühhiaatrilist abi nagu ka muid tervishoiuteenuseid osutatakse patsiendile vaid tema nõusolekul. Patsiendi lähedane, perekonnaliige ega seaduslik esindaja ei saa anda patsiendi eest nõusolekut psühhiaatrilise abi osutamiseks.

Inimesele võib tema tahtest olenemata osutada psühhiaatrilist abi ainult järgnevate asjaolude koosesinemise korral:

• patsiendil on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida
• haiglaravita jätmisel ohustab patsient psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut
• muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane

Sotsiaalministeeriumi täpsustus

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu patsiendi enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Otsuse kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kohtu loata maksimaalselt 48 tunniks teeb haigla psühhiaatriaosakonna psühhiaater patsiendi psühhiaatriaosakonda saabumisel või vaba tahte avalduse alusel haiglas ravil viibival patsiendil tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse ilmnemisel viivitamata pärast patsiendi arstlikku läbivaatust.

Tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatust kontrollib kohus

Taotluse patsiendi tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ning patsiendi haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab patsiendi elukoha järgne valla- või linnavalitsus, patsiendi eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.

Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku haiglasse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kui 40 päevaga tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamise alused ära ei lange, saab kohalik omavalitsus oma avaldusega taotleda psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist.

Psühhiaatrilise sundravi eesmärk

Psühhiaatrilise sundravi eesmärk on psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas.

Psühhiaatriline sundravi määratakse kohtu poolt, tuginedes karistusseadustikule. Määratud psühhiaatrilise sundravi põhjendatuse kontroll on kohtu pädevuses. Psühhiaatrilise sundravi kui tervishoiuteenuse üle teeb riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Vastavalt KarS §-s 86 sätestatule on psühhiaatrilise sundravi sihtrühmaks isikud, kelle puhul peavad olema samaaegselt täidetud järgmised tingimused:

• isik on pannud toime õigusvastase teo;
• isik oli tegu toime pannes süüdimatus seisundis või ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ära kandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal;
• isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale;
• isik vajab ravi.

Tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja psühhiaatrilist sundravi osutavate tervishoiuteenuse osutajate juurde teeb kontrollkäike ka õiguskantsler kui väärkohtlemist ennetav asutus.

Sotsiaalministeeriumi 2017 kirjutatud raportis pealkirjaga „Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine“(6) tuuakse välja järgnevad kolm punkti, mis on kinnisesse asutusse paigutamise eelduseks – „raske psüühikahäire“, „ohtlikkus“ ning „muu abi pole küllaldane“. Nende punktide alusel on võimalik otsustada, kuidas ning kuhu paigutada menetluse all olev isik.

Kinnisesse asutusse paigutamise eeldused

	Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi, PsAS § 11, kohaldatakse tsiviilmenetlust	Isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel, SHS § 105, kohaldatakse tsiviilmenetlust	Psühhiaatriline sundravi, KarS § 86, kohaldatakse kriminaalmenetlust
Raske psüühikahäire	Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.	Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.	Isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire.
Ohtlikkus	Haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.	Isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.	Ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale.
Muu abi pole küllaldane	Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.	Varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.	Isik vajab ravi.

Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine

Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetatamist käsitletakse KrMS-s § 403:

1. Kui isik tema suhtes kohaldatud psühhiaatrilise sundravi mõjul terveneb või sundravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvates ei ole vaja mõjutusvahendi kohaldamist jätkata, lõpetab kohus selle kohaldamise tervishoiuteenuse osutaja esildise alusel.
2. Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, otsustab karistuse edasise kandmise kohus prokuratuuri taotlusel.
3. Kui psühhiaatrilise sundravi kohaldamine lõpetati isiku suhtes, kes on haigestunud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, otsustab kriminaalmenetluse üldkorras jätkamise prokuratuur.
4. Ravil viibiva isiku läbi vaadanud psühhiaatri arvamust arvestades võib kohus lõpetada mõjutusvahendi kohaldamise, kui seda on taotlenud ravil viibiva isiku lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses, seadusjärgne esindaja või kaitsja.
5. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamise otsustab tervishoiuteenuse osutaja asukoha järgne kohus määrusega prokuröri ja kaitsja osavõtul. Kohtuistungile kutsutakse ka ravil viibiv isik ja tema eestkostja, kuid nende mitteilmumine ei takista asja arutamist. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamist otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.

Järeldame paragrahvist järgnevat: sundravi lõpetatakse siis, kui kas isik terveneb ning seda tõendab tervishoiuteenuse osutaja või kohuse ekspertiisi tellimusel eeldusel, et seda on taotlenud kas seadusjärgne esindaja või kaitsja.

Sundravile järgnev ravi

Sundravile järgneb reeglina ambulatoorne ravi. Raviasutus peab esitama kohtule viivitamatult taotluse ambulatoorse sundravi asendamiseks statsionaarsega, kui inimese ohtlikkus endale või ühiskonnale on kasvanud, ta ei pea kinni raviga seotud nõuetest või kui tema allutamine statsionaarsele ravile on vajalik ravi eesmärkide saavutamiseks. Isikul kellel on vaja sundravile järgnevaks raviks kas stabiilset keskkonda või isikut ei saa vabadusse lasta tulenevalt tema ravimatust haigusest, saadetakse kas hooldekandeasutusse või tugevdatud järelevalvega hooldekandeasutusse. Sellele eelneb kohtu poolt määratud ekspertiis.

Sundravi finantseerimine

Sundravi finantseeritakse riigieelarvest, olenemata sellest, kas menetletav isik on kodakondsuse ja ravikindlustusega.