Provints (Hiina)

Provints on Hiinas 1. järgu haldusüksuste üks tüüpidest.

Hiina Rahvavabariigil on ametlikult 23 provintsi (arvestades nõudlust Taiwanile). Enamik provintse on praegustes piirides Mingi dünastiast saadik.

Provintside nimekiri

Pindalad on antud ruutkilomeetrites. Rahvaarvud on antud 2010. aasta Hiina rahvaloenduse andmetel.

Nimi	Lihtsustatud kirjas	Traditsioonilises kirjas	Pinyin	Hiina lühend	Pealinn	Pindala	Rahvaarv
Anhui	安徽	安徽	Ānhuī	皖 Wǎn	Hefei	139 057	59 500 510
Fujian	福建	福建	Fújiàn	闽 Mǐn	Fuzhou	123 603	36 894 216
Gansu	甘肃	甘肅	Gānsù	甘 Gān, 陇 Lǒng	Lanzhou	464 186	25 575 254
Guangdong	广东	廣東	Guǎngdōng	粤 Yuè	Guangzhou	177 933	104 303 132
Guizhou	贵州	貴州	Guìzhōu	黔 Qián, 贵 Guì	Guiyang	176 505	34 746 468
Hainan	海南	海南	Hǎinán	琼 Qióng	Haikou	34 353	8 671 518
Hebei	河北	河北	Héběi	冀 Jì	Shijiazhuang	187 991	71 854 202
Heilongjiang	黑龙江	黑龍江	Hēilóngjiāng	黑 Hēi	Harbiin	432 477	38 312 224
Henan	河南	河南	Hénán	豫 Yù	Zhengzhou	166 499	94 023 567
Hubei	湖北	湖北	Húběi	鄂 È	Wuhan	185 125	57 237 740
Hunan	湖南	湖南	Húnán	湘 Xiāng	Changsha	211 836	65 683 722
Jiangsu	江苏	江蘇省	Jiāngsū	苏 Sū	Nanjing	97 607	78 659 903
Jiangxi	江西	江西	Jiāngxī	赣 Gàn	Nanchang	167 430	44 567 475
Jilin	吉林	吉林	Jílín	吉 Jí	Changchun	192 105	27 462 297
Liaoning	辽宁	遼寧	Liáoníng	辽 Liáo	Shenyang	147 785	43 746 323
Qinghai	青海	青海	Qīnghǎi	青 Qīng	Xining	716 693	5 626 722
Shaanxi	陕西	陝西	Shǎnxī	陕 Shǎn, 秦 Qín	Xi'an	205 693	37 327 378
Shandong	山东	山東	Shāndōng	鲁 Lǔ	Jinan	156 867	95 793 065
Shanxi	山西	山西	Shānxī	晋 Jìn	Taiyuan	157 023	35 712 111
Sichuan	四川	四川	Sìchuān	川 Chuān, 蜀 Shǔ	Chengdu	491 146	80 418 200
Yunnan	云南	雲南	Yúnnán	滇 Diān, 云 Yún	Kunming	393 734	45 966 239
Zhejiang	浙江	浙江	Zhèjiāng	浙 Zhè	Hangzhou	103 900	54 426 891

Vaidlustatud provints

Oma rajamisest saadik 1949 peab Hiina Rahvavabariik Taiwani oma 23. provintsiks. Ent Hiina Vabariik kontrollib Taiwani provintsi, Jinmeni maakonda ja üht valda Fujiani provintsis Lianjiangi maakonnas.

Endised provintsid

Asend	Nimi	Hiina keeles	Hiina lühend	Praegune kuuluvus
	Andong	安東 Āndōng		praegu Liaoningi ja Jilini osa
	Fengtian (varem Shengjing)	奉天 Fèngtiān (varem 盛京 Shengjing)	奉 Fèng	praegu Liaoningi osa alates 1616. aastast (Qingi dünastia) kuni 1907. aastani: Shengjing (Lõuna-Mandžuuria) 1907–1929: Fengtian 5. veebruarist 1929 kuni 1. märtsini 1932: Liaoning 1. märtsist 1932 kuni 18. augustini 1945: Fengtian (Mandžukuo režiim) 1945. aastast: Liaoning
	Hejiang	合江 Héjiāng		praegu Heilongjiangi osa
	Liaobei	遼北 Liaobei		praegu Sise-Mongoolia osa
	Qahar	察哈爾 Cháhāěr	察 Chá	praegu Sise-Mongoolia osa
	Rehe	熱河 Rèhé	熱 Rè	praegu suurelt jaolt Hebei osa
	Songjiang	松江 Sōngjiāng		praegu Heilongjiangi osa
	Suiyuan	綏遠 Suīyuǎn	綏 Suī	praegu Sise-Mongoolia osa
	Xikang	西康 Xīkāng	康 Kāng	läänepool kuulub praegu Tiibeti autonoomsesse piirkonda, idapool Sichuani.
	Xing'an	興安 Xīng'ān		praegu Sise-Mongoolia osa

Vaata ka

• Hiina haldusjaotus