Pronoomeni väljajätt

Allikas: Vikipeedia


Asesõna väljajätt ehk pro-drop (pronoun-dropping) on nähtus, mille puhul võib lausest asesõnalise subjekti välja jätta. Isik peab sel juhul selguma verbi pöördelõpust. Pro-drop toimub tihti ühildumiskeeltes, kus muidu ühilduks ainsuse ja mitmuse 1. ja 2. isikus asesõnaline subjekt verbiga, kuid asesõna väljajätu tõttu jääb ühildumine ära. Sellise väljajätu üheks põhjuseks on pakutud nii asesõnalise subjekti väheolulist rolli lauses [1] kui ka viisakust [2].

Pronoomeni väljajätt eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on pronoomeni väljajätt võimalik, seda aga 1. ja 2. isikus olevates lausetes. 3. isikut ei saa samamoodi lausest välja jätta ilmselt seetõttu, et 3. isiku pronoomenil ja lõppudel on teine ajalooline päritolu kui 1. ja 2. isikul. Lisaks pole 3. isik enamasti deiktiline, vaid nõuab juurde eelnevat konteksti. Konteksti toel on siiski võimalik ka 3. isikule ilma asesõnata viidata. [2]

Eesti keel on ühildumiskeel, kus isikuühildumine tähendab öeldisverbi ühildumist täisaluse isikus ja arvus [2].

                                 Sa istud toolil.

Isikuühildumist ei esine aga kõigis kõneviisides. See puudub täiesti jussiivist ja kvotatiivist, imperatiivis ühilduvad ainult ainsuse 1. isik ja mitmuse 1. ja 2. isik. Konditsionaalis on võimalikud vormid nii pöördelõpuga kui ilma, kuid kõnekeeles kaldutakse pöördelõputa vormide poole. [2]

                                 Sa istuks toolil. / Sa istuksid toolil.


Pronoomeni väljajätt võib olla ka tahtlik võte jättagi isik ebaselgeks. Seda saab kasutada näiteks eitavas kõneliigis, kus isik pole pöördelõpuga markeeritud. Isiku välja jätmine võib olla viisakusstrateegia, mis näiteks keelu korral öeldut pehmendab. Kui 2. isiku puhul ei teata, kas teietada või sinatada, võidakse samuti pronoomen üldse ära jätta. [3]

Pronoomeni väljajättu eesti keeles on uuritud murretes. Nende põhjal mõjutavad asesõna väljajättu näiteks lause struktuur (kus pronoomen asub, kas rinnastus- või alistusseoses), eitav või jaatav lause (eitavas puudub käändelõpp, seega on mõistmiseks vajalik asesõna), viitamiskaugus, pöördelõpu olemasolu.[4]

1. isiku pöördelõpp on mõnes eesti murdes kadunud, seda ilmselt häälikumuutuse -n > Ø tõttu. Kuna selline muutus tekitab rohkem vormihomonüümiat, võiks selguse huvides sellises pöördelõputa vormis pronoomeni vajadus olla suurem. See hüpotees aga täielikult paika ei pea. Küll aga leiti, et pronoomen eesti murrete lausetes siiski enamasti esineb. Selle olemasolu sõltub enim viitamiskaugusest: kui eelmine samale isikule viitav vahend oli lähedal, jäeti pronoomen suurema tõenäosusega välja. [2]

Pronoomeni väljajätt teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]

Portugali keeles ühildub verb subjektiga. Asesõnalise subjekti kasutus on seal vabatahtlik, sest verbilõpp näitab juba ära subjekti arvu ja isiku. Seega ei anna asesõna uut infot ja ei ole lauses ka otseselt oluline. Enamasti toimub pronoomeni väljajätt 1.ja 2. isikus.[5]

                                   Portugali keel

                                   (Eu)   não  sei

                                      I    not    know-PRES.lsg[5]

                                     'Ma ei tea.'

Siiski ei ole pro-drop kõigis verbi ja subjekti ühildavates keeltes (näiteks prantsuse ja saksa keeles) alati võimalik. On ka keeli (hiina ja jaapani), milles puudub ühildumise morfoloogia, aga esineb pronoomeni väljajättu.[5]

Inglise keeles lubavad mõned verbid objekti väljajättu, kuid seda ei peeta pronoomeni väljajätuks, sest 1) ära jäetud objektil ei ole kuulajale teadaolevat referenti, 2) objekti saab ära jätta ainult kindlate verbidega (portugali keeles on pro-drop võimalik kõigi verbidega).

                                   Inglise keel

                                   John has already eaten.[5]

                                   'John on juba söönud.'


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Toim. Ilona Tragel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 195.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Lindström, Liina; Kalmus, Mervi; Klaus, Anneliis; Bakhoff, Liisi; Pajusalu, Karl 2009. Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, Lk 159−185.
  3. Lindström, Liina 2010. Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, Lk 88−118.
  4. Loosaar, Mari-Ann 2016. Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt ida-seto tekstides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Lk 8.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk  80–81. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime ":1" on määratud mitu korda erineva sisuga.