Prints John (1905–1919)

Allikas: Vikipeedia
Prints John
Sünniaeg 12. juuli 1905
Surmaaeg 18. jaanuar 1919 (13-aastaselt)

Prints John (John Charles Francis) (12. juuli 190518. jaanuar 1919) oli Briti kuningliku perekonna liige, kuningas George V noorim poeg. Printsil oli epilepsia ja tõenäoliselt Aspergeri sündroom, üks autismi vorme, ning selle tõttu hoiti teda avalikkuse eest varjul.

Sünd[muuda | muuda lähteteksti]

Prints John sündis Sandringhami maavaldustes Norfolkis 12. juulil 1905. Tema isa oli siis Walesi prints George ja ema Walesi printsess Mary. Sünniajal oli John troonipärilusjärjestuses kuuendal kohal.

Ta ristiti 3. augustil 1905 St Mary Magdalene'i kirikus ning tema ristivanemad olid: Portugali kuningas, Kreeka kuningas Constantinos I ja Preisi printsess Sophia, printsess Alice, Norra kuningas Haakon VII, Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi prints Johann ja Fife'i krahv.

Haigus[muuda | muuda lähteteksti]

Prints Johni esimene epileptiline atakk oli nelja-aastaselt. Haiguse tõttu ei osalenud ta 22. juunil 1911 oma isa kroonimisel.

Printsil oli tõenäoliselt Aspergeri sündroom ning selle tõttu ütles ta naljakaid, huvitavaid ja läbinägelikke asju, mida inimesed veel kaua mäletasid. Ta suhtles maailmaga enda kergelt kummalisel moel. John oli võimeline iseseisvalt mõtlema ja aru saama, ümbritsev maailm huvitas teda. Üks tema elu suuremaid rõõme oli ta isiklik aed.

12-aastaselt muutus tema olukord halvemaks ning ta sai Sandringhami valdustes oma majapidamise, kus tema eest hoolitseti ja kus ta oli õnnelik. Johni autojuhiks valiti endine Windsori lossi töötaja Thomas Haverly, kes sõidutas printsi mere ääre, maakohtadesse või Sandringhami pearesidentsi, kui keegi kuningaperest parasjagu seal viibis. Johni kodul oli oma kokk ja teenija, kes ka elas seal. Johnil olid veel koduõpetaja ja hooldusõde Charlotte Bill. Talle kuulus osa aiast, mille eest talle aednike abiga hoolitseda meeldis.

Seltsilised[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti öeldakse, et John oli oma elukohas üksik. See pole aga tõsi – tema kaaslaseks oli 8-aastane tüdruk Winifried Thomas, kes pidi astma tõttu maal elama. Tüdruku onu George Statton oli Sandringhamis autojuht. Winifriedi keeruline olukord tegi tüdruku printsile lähedaseks ning temast sai printsi "ametlik" mängukaaslane. Kui prints oli haige, istus Winifried tema voodiserval ja kuulas, kuidas õde Charlotte Bill raamatut luges. Nad käisid koos jalutamas ja töötasid printsi aiakeses.

Winifried oli printsile lähedane kuni viimase surmani.

Kuninganna Mary emana[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiselt peetakse kuninganna Maryt külmaks ja oma lastest kaugeks, kuid Winifried Thomas mäletas teda kui armastavat ja poja tervisest huvituvat lapsevanemat, kes veetis pojaga koos palju aega. Mõni päev pärast poja surma oli kuninganna oma päevikusse kirjutanud: "Igatsen last tõepoolest väga." Teine päevikusissekanne: "Teisipäeval, 21. jaanuaril 1919. Doktor Brownhill ja kanoonik Dalton pidasid teenistuse, mis oli väga kurb ja liigutav. Paljud meie inimesed [teenijad] ja ka külaelanikud olid kohal. Me tänasime kõiki Johni teenijaid, kes olid tema vastu nii head ja ustavad olnud."

Kuningannat liigutas abiliste lojaalsus tõepoolest ja ta läks suulisest tänamisest kaugemalegi. Thomas Haverly tütrele anti Johni tahvel, mis pärandus peres edasi. Winifried Thomas sai enamiku poisi raamatutest, kuhu Mary oli kirjutanud "Meie armsa väikese printsi mälestuseks". Kuninganna hoidis alles Johni fotod, enda päevikusissekanded nende koosveedetud ajast ja kirjad.

Johni surm[muuda | muuda lähteteksti]

Kumbagi Johni vanematest polnud kohal, kui ta 18. jaanuaril 1919 suri. Surm saabus ootamatult varahommikul. Kell 5.30 helises Buckinghami palees telefon; Charlotte Bill teatas kuningannale, et Johnil oli olnud tugev haigushoog ja teda ei suudetud enam äratada. Alates 13. eluaastast olid Johni haigushood tugevnenud ja muutunud sagedaseks.

Vaatamata kellaajale sõitsid kuningas ja kuninganna kohe Sandringhami, kus neid tervitas "murtud, ent vaoshoitud" Bill, kes valvas Johni voodis lamava surnukeha juures. "Väike Johnnie näis nii rahulik," kirjutas hiljem kuninganna. "Ta lihtsalt magas rahulikult oma taevases kodus, ilma valu, ilma piinadeta, lihtsalt rahus."

Prints John maeti Sandringhami kiriku surnuaeda Norfolkis 21. jaanuaril 1919.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Nime "John" peetakse kuningaperes õnnetuks ja alates Johni surmast pole ükski kuningapere meesliige seda nime kandnud. Printsess Diana tahtis oma vanimale pojale panna nimeks John oma isa järgi, kuid kuninglik traditsioon ei lubanud tal seda teha.