Mine sisu juurde

Priit Kulu

Allikas: Vikipeedia

Priit Kulu (sündinud 13. veebruaril 1945 Võhmanõmme külas Põltsamaa vallas Viljandimaal) on eesti tehnikateadlane ja professor.[1]

Priit Kulu lõpetas Põltsamaa Keskkooli 1963. aastal ning Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) mehaanikateaduskonna masinaehituse tehnoloogia erialal 1968. aastal. Aastatel 19701972 oli ta aspirant Tallinna Polütehnilises Instituudis.[1]

Kulu on täiendanud oma teadmisi rahvusvahelistes teadusasutustes[1]:

Kulu omandas 1972. aastal Ukraina Teaduste Akadeemia materjaliteaduse instituudis tehnikateaduste kandidaadi kraadi pulbermetallurgia erialal. Ta on tehnikateaduste doktor ("Принципы создания эрозионностойких порошковых материалов и покрытий") ning kuulus Valgevene pulbermetallurgia teadus-tootmiskoondisse 1989.[1][2]

Kulu alustas tööd Tallinna Polütehnilise Instituudi metallide tehnoloogia kateedris assistendina aastatel 19681970. Aastatel 19701978 oli ta sama kateedri pulbermetallurgia laboratooriumi juhataja ning aastatel 19781980 vanemõpetaja. Aastatel 19801983 töötas ta sama kateedri dotsendina ja aastatel 19831990 dotsendi ja juhatajana.[viide?]

Aastatel 19901992 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi (Tallinna Tehnikaülikooli) metallide tehnoloogia kateedri professor ja juhataja. Seejärel töötas ta materjalitehnika instituudi professorina ning oli samal ajal ka instituudi direktor (19922005). [viide?]

20052010. aastatel oli Kulu mehaanikateaduskonna dekaan ning ühtlasi töötas ta metalliõpetuse professorina ja õppetooli juhatajana kuni 2015. aastani. Alates 2015. aastast on ta olnud inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur ja emeriitprofessor.[1]

1998. aastal sai ta Eesti volitatud inseneri kutse ja 2001. aastal euroinseneri kvalifikatsiooni.[viide?]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöö põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Kulu on teadustöös keskendunud järgmistele valdkondadele: pulbermetallurgia ja pulbermaterjalid; pinded ja pinnatehnoloogiad; materjalide korduskasutus; materjalide katsetamine.[1]

Kulu on avaldanud ligikaudu 200 teaduspublikatsiooni ning kolm monograafiat, sealhulgas koos Ilmar Kleisiga kirjutatud teose "Solid Particle Erosion: Occurrence, Prediction and Control" (Springer, 2008). Kulu on ka kolme kõrgkooliõpiku kaasautor, sealhulgas on ta kirjutanud koos Jakob Kübarsepa, Andres Laansoo ja Renno Veinthaliga õpiku "Materjalitehnika" (TTÜ, 2015). Samuti on ta kahe käsiraamatu kaasautor: "Mehaanikainseneri käsiraamat" (TTÜ, 2012) ning koos Jakob Kübarsepaga koostatud "Materjalitehnika seletava sõnaraamat" (2013). Tal on kolm autoritunnistust.[1]

Priit Kulu juhendamisel on kaitstud 13 magistritööd ja 14 doktoritööd.[1]

Teaduskorralduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Priit Kulu on olnud aktiivne teadus- ja inseneriorganisatsioonide töös:

  • Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige;
  • SA TTÜ Materjalitöötlustehnoloogiate Siirdekeskus juhatuse liige;
  • Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu ja mehaanikateaduskonna nõukogu liige;
  • Eesti Materjalitehnika Ühingu liige ja esimees;
  • Eesti Teadlaste Liidu volikogu liige;
  • PHARE HESR-programmi juhtkomitee liige;
  • Eesti Teadusfondi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspert;
  • ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Euroopa majanduskomisjoni ja mustmetallurgia töögrupi esindaja;
  • Euroopa Pinnatehnoloogia Akadeemia liige;
  • IFHTCE (Rahvusvahelise Termotöötluse ja Pinnatehnika Föderatsiooni Assamblee) Eesti esindaja;
  • Inseneride Kutsenõukogu liige;
  • ASM International liige;
  • FEMSi (Federation of European Materials Societies) peaassamblee Eesti esindaja;
  • ajakirja Inseneeria toimetuskolleegiumi liige.[1]

Priit Kulu on ka:

  • Eesti Mehaanikainseneride Liidu juhatuse liige;
  • ABMSi (Association of Baltic Materials Societies, Balti Materjaliühingute Assotsiatsiooni) asepresident;
  • ajakirjade Powder Metallurgy Progress (Slovakkia) rahvusvahelise nõuandva komitee liige ja International Journal of Microstructure and Materials Properties teadusnõukogu liige;
  • SA Eesti Teadusagentuur ja Leedu Teadusnõukogu (RCL) ekspert;
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi tehnikateaduste ekspertkomisjoni esimees;
  • riigi teaduspreemiate komisjoni liige;
  • Eesti Mehaanikainseneride Liidu kutsekomisjoni esimees.[1]

Tema vend on poliitik Tiit Kulu.

  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 162-163
  2. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 2. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 160
  3. Teenetemärkide kavalerid - Vabariigi Presidendi koduleht

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]