Presidendipalee (Ateena)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Presidendipalee
Προεδρικό Μέγαρο
Presidential Mansion in Athens.jpg
Üldandmed
Asukoht Kreeka Kreeka pealinn Ateena
Stiil uusklassitsism
Ehituse algus 1891
Ehituse lõpp 1897
Koordinaadid 37° 58′ 21,4″ N, 23° 44′ 27″ E
Tehniline ülevaade
Korruseid 3
Projekt ja ehitus
Arhitekt Ernst Ziller

Presidendipalee (kreeka keeles Προεδρικό Μέγαρο Proedrikό Mégaro) on Kreeka Vabariigi presidendi residents Ateena kesklinnas. Kuni 1973. aasta Kreeka vabariikluse referendumini toimis see kuningapaleena (tihti teatud kui Uus kuningapalee).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Otsus palee ehitamiseks, mida praegu kasutatakse presidendipaleena, tehti 1868. aastal. Sel aastal sündis kuningas Geórgios I-le poeg, troonipärija Konstantínos I. Hellenite Kuningriik otsustas talle täiskasvanueaks kinkida eluaseme. Kakskümmend üks aastat hiljem, kui troonipärija abiellus Preisimaa printsessi Sophiaga, määras riik hoone projekteerimise ülesandeks arhitekt Ernst Zillerile. Niinimetatud Kroonprintsi palee ehitust alustati 1891. aastal ja see valmis kuus aastat hiljem, 1897. aastal.

Kroonprintsi palee 1909. aastal

1909. aasta jõululaupäeval hävis tulekahjus suur osa Vanast kuningapaleest, mille tõttu kasutati Kroonprintsi paleed ajutiselt kuningliku perekonna elukohana. Pärast Geórgios I mõrvamist 1913. aastal ja Konstantínos I troonile asumist sai Kroonprintsi paleest lõpuks Hellenite kuninga peamine kuninglik residents.

Hoone kasutamine kuningapaleena katkestati 1924. aastal, kui monarhia lõpetati ja kuulutati välja vabariik. Seejärel kasutati seda presidendipaleena kuni 1935. aastani, kui monarhia taastati ja kuningas naasis troonile. Alates 1974. aastast, kui demokraatia taastati pärast seitsmeaastast sõjalist diktatuuri, on hoonet kasutatud presidendipalee ja presidendi residentsina.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]