Preeria-naaskelnokk

Preeria-naaskelnokk
Preeria-naaskelnokk
	; Hundsulestikus
	; Puhkesulestikus
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Karkjalglased Recurvirostridae;
Perekond	Naaskelnokk Recurvirostra;
Liik	Preeria-naaskelnokk;
Binaarne nimetus
	Recurvirostra americana; Gmelin, 1789
	; Preeria-naaskelnoka levila; – pesitsusala, – läbirändel,; – aasta läbi, – talvitusala

Preeria-naaskelnokk (Recurvirostra americana) on karkjalglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Preeria-naaskelnokk on 41–51 cm pikk. Jooksme pikkus on 85–103 mm.^[2] Isaslinnu tiib on 214–230 mm pikk, emaslinnul 212–226 mm. Isaslinnu nokk on 75–97 mm pikk, emaslinnul 80–93 mm. Isaslind kaalub 314–454 g, emaslind 302–461 g.^[3]

Hundsulestikus on pea, kael ja rind helepruunid. Tiibade ülapool on peamiselt must. Saba on helehall. Ülejäänud sulestik on valge. Nokk on must. Silmad on pruunid. Jalad on hallikassinised.^[3]

Puhkesulestikus on pea, kael ja rind valged või sinakashallid.^[3]

Udusulis pojad on beežid tumedate triipude ja laikudega.^[2]

Levik

Pesitsusala ulatub Lõuna-Kanadast Lõuna-California ja Põhja-Mehhikoni. Talvitavad USA lõunaosas, Mehhikos,^[3] Bahama saartel ja Kuubal.^[2]

Pesitsevad soolajärvede, laguunide ja lehtersuuete ääres ning padurates. Mehhikos on neid nähtud pesitsemas 2500 m kõrgusel merepinnast. Peale pesitsusaega võib neid kohata ka rannikul ja mageveekogude ääres.^[2]

Toitumine

Toituvad veeputukatest ja nende vastsetest, koorikloomadest, limustest ning ussidest. Veekogudest kaugemal söövad nad ka seemneid, rohutirtse ja kilke.^[2]

Võivad toituda nii üksi kui parvedes.^[3]

Pesitsemine

Pesitsevad hajusates kolooniates, kus võib olla 15–20 paari. Pesade kaugus üksteisest on 30–80 m.^[3] Pesitsevad maapinnal rohuga vooderdatud lohus, mis on 15–25 cm lai ja 0,5–3 cm sügav. Pesamaterjali koguvad mõlemad vanalinnud pesast 2–3 m kauguselt.^[4]

Levila põhjaosas pesitsevad kevadel ja suvel, Loode-Mehhikos aprillist augustini, Kesk-Mehhikos märtsist augustini.^[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 50 × 34 mm. Muna kaalub 28,7 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 22–29 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 4–5 nädala vanuselt.^[3]

Eluiga

Vabas looduses elavad preeria-naaskelnokad 9–15-aastaseks. Vangistuses võivad nad elada 20-aastaseks.^[5]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Recurvirostra americana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 346–347. ISBN 8487334202.
1 2 3 4 5 6 7 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 81–83. ISBN 0803225539.
↑ Gibson, Flash (1971). "The Breeding Biology of the American Avocet (recurvirostra Americana) in Central Oregon". Condor. 73 (4).
↑ "American avocet". Smithsonian's National Zoo and Conservation Biology Institute. Vaadatud 23. novembril 2025.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Recurvirostra americana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 346–347. ISBN 8487334202.

[Johnsgard-3] 1 2 3 4 5 6 7 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 81–83. ISBN 0803225539.

[Gibson-4] Gibson, Flash (1971). "The Breeding Biology of the American Avocet (recurvirostra Americana) in Central Oregon". Condor. 73 (4).

[Smithsonian-5] "American avocet". Smithsonian's National Zoo and Conservation Biology Institute. Vaadatud 23. novembril 2025.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]