2022. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised

2022. aasta valimistulemustel moodustatud Prantsuse Rahvuskogu koosseis

Prantsusmaa 16. Rahvusassamblee valimised toimusid kahes voorus – esimene voor 12. ja teine voor 19. juunil 2022. Prantsusmaa Parlamendi alamkoja valimistele eelnesid 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimised 10. ja 24. aprillil 2022, mille tulemusel Emmanuel Macron valiti teiseks ametiajaks tagasi. Alates 2002. aastast toimuvad kõik Rahvusassamblee valimised varsti pärast presidendivalimisi, et vältida olukorda, kus president ja rahvusassamblee enamus on teineteisest poliitiliselt kaugel.

Valiti kõik 577 liiget, kes jagunevad järgmiselt: Prantsusmaa emamaa – 539, Prantsusmaa ülemeredepartemangud – 27, välismaal elavad Prantsusmaa kodanikud – 11. Igas departemangus on vähemalt üks valimisringkond, sõltuvalt departemangu elanike arvust. Viimane ringkondade ümberjaotus toimus veebruaris 2010, mille kohaselt on näiteks Lozère'il ja Creuse'il ainult üks ringkond, kuid Nordil on neid 21 ja Pariisil 18.

Valimiste taust

2017. aasta Rahvusassamblee valimistel võitis Macroni 350 kohta, saavutades sellega enamuse parlamendis. Kuigi Macron oli presidendiks kandideerides lubanud assamblee ümber luua nii, et see valitaks kohati proportsionaalselt, jäi see lubadus täitmata. Sama oli lubanud ka eelmine president François Hollande 2012. aastal.

2022. aasta presidendivalimiste esimeses voorus 10. aprillil tuli sarnaselt 2017. aasta valimistete esimeseks Macron ja teiseks Marine Le Pen. Kolmandaks kerkis aga vasakpopulist Jean-Luc Mélenchon (LFI, La France Insoumise), neljandaks äärmusparempoolne Éric Zemmour (Reconquête!). Vabariiklaste kandidaat, Île-de-France'i piirkonna president Valérie Pécresse sai 4,78% viienda koha, mis oli gaullistlike parteide halvim tulemus läbi aegade. Sotsialistide kandidaat, Pariisi linnapea Anne Hidalgo jäi 1,75%ga kümnendaks, jäädes alla isegi Kommunistlikule Parteile, samuti partei läbi aegade halvim tulemus.

Valimiste eel loodi neli suurimat koalitsiooni:

• tsentristlik Üheskoos (Ensemble), mille alla kuulub ka president Macroni partei Taassünd (Renaissance) (varasema nimega LREM);
• kesk-parempoolne Parempoolsete ja Tsentristide Ühendus (Union de la droite et du centre, UDC), mille alla kuulub ka gaullistlik partei Vabariiklased (Les Républicains);
• äärmusparempoolne Rahvusrinne (Rassemblement national);
• Mélenchon kui vasakpoolsete parima tulemusega kandidaat otsustas koondada vasakpoolsed parteid ühtsesse koalitsiooni – NUPES (Nouvelle Union populaire écologique et sociale). Mélenchoni erakonna Alistumatu Prantsusmaa (La France Insoumise) koalitsiooniga liitusid peale 2.–4. mail toimunud läbirääkimisi rohelised (EELV), kommunistid (PCF) ja sotsialistid (PS). Uus Antikapitalistlik Partei (NPA) teatas, et nemad NUPESiga ei liitu ideoloogiliste vastuolude tõttu PSiga.

Valimiste läbiviimine

Rahvuskogu esimese vooru tulemused

Valimised toimusid kahes voorus. Kui esimeses voorus võitis kandidaat korraga absoluuthäälteenamuse ja ta saadud häälte arv oli suurem kui 25% ringkonnas registreeritud valijatest, osutus ta kohe valituks. Tavaliselt seda siiski ei juhtunud, mistõttu korraldati teine voor, kus osalesid kaks enim hääli saanud kandidaati ja kõik kandidaadid, kelle saadud häälte arv oli suurem kui 12,5% registreeritud valijatest.

Esimene voor toimus 12. juunil 2022. Valimisi iseloomustas väike valimisaktiivsus: keskpäeval oli see 18,43% ja hiljem enam oluliselt ei suurenenud. Enamik ringkondadest jäi võitjata. Esialgsed tulemused esimese vooru järgi näitasid, et Macroni valimisliit Üheskoos saab 255–295 kohta; Melenchoni NUPES 150–190 kohta; vabariiklased 50–80 kohta. Nii Macroni kui ka Melenchoni valimisliit sai esimeses voorus 25,2 protsenti häältest. Ensemble võitis esimeses voorus ühe koha Mayenne'i kolmandas ringkonnas ja NUPES võitis neli kohta (kõik LFI liikmed) – Pariisi 6., 16. ja 17. ning Seine-Saint-Denis' 7. ringkonnas. Esimese vooru valimisaktiivsus oli läbi aegade madalaim 47,5%.

Teine voor toimus nädal hiljem 19. juunil. Valimisaktiivsus oli väike, hääletama ei tulnud 53,77 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Valimistulemused

Rahvuskogu teise vooru tulemused

Teise vooru ja seega ka Rahvusassamblee koosseis sai selgeks 20. juuni hommikuks. Macroni koalitsioon Ensemble sai kokku 245 kohta, mis tähendab, et koalitsiooni loodetud absoluutset enamust (289 kohta) Ensemble ei saanud. Le Peni Rahvusrinnet saatis seekord edu – võrreldes möödunud kaheksa koha asemel teenisid parempopulistid alamkojas 89 kohta. Samamoodi saavutasid võrreldes varasemaga suurt edu kommuniste, sotsialiste ning muid vasakpoolseid poliitilisi liikumisi ühendav valimisliit NUPES, mis saatis Rahvuskokku 131 rahvaesindajat. Teised väiksemad erakonnad said kokku veel 48 kohta.

Prantsuse presidendi jaoks oli tegemist suure kaotusega, sest esmakordselt 20 aasta jooksul polnud presidendi poliitilisel liikumisel enamust rahvusassamblees ning ükski koalitsioon ei olnud vaimustuses Ensemble'iga koostöö tegemisest. Macroni tervise- ja keskkonnaminister, parlamendi spiiker ning Macroni fraktsiooni juhid said kõik valimistel lüüa ja tava kohaselt pidid tagasi astuma. Tagasiastumispalve esitas ka peaminister Elisabeth Borne, kuid president ei rahuldanud seda.

Macron ei välistanud koostööd ühegi erakonnaga, kuigi on arvatud, et eelistab koostööd UDCga. UDC liider Christian Jacob kinnitas, et osaleb koalitsioonikõnelustel. Enda osalust kinnitasid ka Marine Le Pen, sotsialistide liider Olivier Faure ja kommunistide liider Fabien Roussel, samas Mélenchon teatas, et ta ei osale kõnelustel.