Portaal:Majandus/Valitud artiklid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Arhiiv[muuda lähteteksti]

Jaanuar 2009

Surnud kassi põrge (inglise keeles dead cat bounce) on situatsioon majanduses, kus börsikrahhi ajal pärast aktsiaturgude langust toimub lühiajaline tõus (bounce), mida peetakse ekslikult turuhindade tõusuks, kuid mille järel jätkub langus. Aktsiaturgude käive on "surnud kassi põrke" ajal väike.

Termini võttis 1985. aastal kasutusele Financial Timesi ajakirjanik Christopher Sherwell, kes iseloomustas aktsiaturu olukorda Malaisias.


Detsember 2008

Portaal:Majandus/Valitud artikkel/detsember 2008


November 2008

Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Toodangu või tootmismahu all tuleb mõista terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majanduskasv (või kahanemine) on majandustsükliga seotud iga-aastane nähtus. Pikaajaliselt on arenenud maades jälgitav aga selge kasvutrend suurusega umbes 2-3 protsenti aastas.

Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Arenenud maades on haritava maa ning maavarade osatähtsus majanduskasvu tagamisel minimaalne.

Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada rida momente:


Oktoober 2008

Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).

Pigou maks on nimetatud majandusteadlase Arthur Pigou (1877-1959) järgi, kes avastas ka majanduslike eksternaalsuste kontseptsiooni. William Baumol kasutas Pigou töid tänapäevases majanduses.

Pigou maks on näiteks kütuseaktsiis. Keskmiselt on umbes pool bensiini hinnast aktsiis ja see maks toimib Pigou maksuna, kuna maksu eesmärk korrigeerida kolme bensiini tarbimisega seotud negatiivset eksternaalsust:


September 2008
Maal Prantsuse sadamast aastast 1638, merkantilismikõrgajast

Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.

Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad.

Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (15711641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga.

Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni.