Portaal:Maateadus

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Astronoomia • Bioloogia • Füüsika • Keemia • Maateadus

Esiletõstetud artikkel

Amfiboliit (keskel) ja temast murenemise teel tekkinud lateriit.

Lateriit on rauast ning alumiiniumist rikastunud kivimite murenemise jääk.

Lateriit koosneb peamiselt hematiidist ja götiidist ning võib mõnikord sisaldada kaevandamisväärses kontsentratsioonis niklit (kaevandused Kuubal ja Uus-Kaledoonias). Lateriit esineb pehmest ja pudedast kuni tiheda ja kõva kivimini. Lateriidi värvus sõltub eelkõige raua oksiidide sisaldusest, ulatudes valgest tumepruunini.

Lateriit tekib piirkondades, kus on palju sademeid ning kõrged õhutemperatuurid. Lateriidi tekke jaoks on oluline ka kuiva aastaaja olemasolu ning reljeef, mis tagab piisava põhjavee liikuvuse.

Loe edasi...

muuda • Arhiiv / soovita artiklit

Esiletõstetud pilt

Kurd on lainjas geoloogiline struktuur. Pildil olev kurd asub Kreeta saarel.

Pildi autor on Dieter Müller.

muuda • Arhiiv / soovita pilti

Kas teadsid?

Coriolisi efekti tõttu pöörlevad orkaanid ja tornaadod põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva.

Oddo-Harkinsi reegli kohaselt on paarisarvulise järjenumbriga keemilised elemendid enamasti laiemalt levinud kui nendega perioodilisustabelis külgnevad paarituarvulise järjenumbriga elemendid.

Loodusest on leitud tuhandeid mineraale, kuid valdava osa maakoorest moodustavad neist väga vähesed. Neid nimetatakse kivimit moodustavateks mineraalideks.

Kliima on pidevas muutumises. Käesolev globaalne soojenemine pole Maa jaoks midagi erakordset, küll aga põhjustab ohtralt probleeme Maa praeguste tingimustega harjunud elustikule, sealhulgas inimesele.

Meteoriidi või asteroidi tekitatud kraater on palju suurem meteoriidist endast.

Liustikujää tekib lumest. Lume ja jää vahepealset üleminekuvormi nimetatakse firniks.

Guaano on maavara, mis tekib lindude väljaheidetest.

muuda

Teadlasi

Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin – november 1930 Gröönimaa) oli oma ajast ees olev mitmekülgne loodusteadlane, kes sai tuntuks mandrite triivi hüpoteesi loojana.

Wegeneri eluajal tema ideed toetust ei leidnud, sest ei suudetud mõista, mis jõud võiks suuta laamu ja nendel lasuvaid mandreid liigutada. 1960. aastail loodud laamtektoonika teooria pakkus lõpuks välja usutava mehhanismi ning tänapäeval peetakse seda maateadustes üheks olulisemaks teooriaks.

Loe edasi...

Hendrik Bekker – Georges Cuvier – Charles Darwin – Alexander von Humboldt – James Hutton – Iain Stewart – Nicolaus Steno – Albert Streckeisen

Täielikumad loendid: Geoloogide loend ja Geograafide loend

muuda

Maateaduste loendeid

muuda

Maateaduste portaalist

Maateadus on Maad uurivate teadusharude üldnimetus.

Maateadus jagatakse erinevateks teadusharudeks, mis uurivad erinevaid geosfääre. Mõnikord peetakse maateaduse sünonüümiks geoloogiat või geograafiat, mis aga pole päris korrektne. Maateadus hõlmab ka näiteks meteoroloogiat, mis geoloogia alla ei kuulu. Geograafia on aga maateadustega võrreldes hoopis teistsuguse lähenemisega teadus, kus põhitähelepanu on inimestel ja nende vastastikmõjul ümbritsevaga.

Maateadused kuuluvad nn eluta loodust uurivate loodusteaduste hulka, erinedes seega bioloogilistest teadustest. Tuleb märkida, et eluta on maateaduste uurimisobjektid küll vaid bioloogilises mõttes. Geoloogias peetakse Maad oma tegutsevate vulkaanide, liikuvate laamade, voolavate jõgede jms vägagi elavaks planeediks.

muuda