Pluraalne valimissüsteem
Pluraalne valimissüsteem (inglise keeles plurality voting system), tuntud ka kui enamusvalimissüsteem või lihtenamusvalimissüsteem, on valimismeetod, kus võidab see kandidaat või partei, kes saab rohkem hääli kui ükski teine. Süsteem ei nõua absoluutset enamust (üle 50% häältest), vaid piisab sellest, kui kandidaat saavutab pluraalse enamuse ehk suhtelise enamuse.[1]
Ringkonnad ja kohtade arv
[muuda | muuda lähteteksti]Pluraalne valimissüsteem toimib kõige sagedamini üksikkandidaadi ringkondades, kus ühes valimisringkonnas on üks koht. Seda mudelit nimetatakse sageli first-past-the-post (FPTP) süsteemiks – enim hääli saanud kandidaat võidab. Sellist süsteemi kasutatakse näiteks Ühendkuningriigi parlamendivalimistel, USA Esindajatekojas, Kanadas ja Indias.
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Pluraalne valimissüsteem on tuntud oma lihtsuse poolest – see on hõlpsasti mõistetav nii valijatele kui ka korraldajatele ning tulemusi saab kiiresti kindlaks teha. Lisaks kipub see süsteem soosima suuremaid erakondi, mis võib viia stabiilsema ja tugevama valitsuse moodustamiseni.
Kuid süsteemil on ka mitmeid puudusi. Kõige suurem probleem on see, et võitja ei pruugi esindada enamuse valijate tahet, vaid ainult suurimat vähemust. Näiteks võib kandidaat võita 30% häältega, kui teised kandidaadid jagavad ülejäänud 70% omavahel. Samuti soodustab süsteem taktikalist hääletamist – valijad annavad oma hääle pigem tugevale kandidaadile, mitte sellele, keda nad tegelikult eelistavad, kartes "hääle kaotamist".
Võrdlus teiste süsteemidega
[muuda | muuda lähteteksti]Majoritaarne valimissüsteem (enamushäälte süsteem) nõuab, et valituks osutuv kandidaat saavutaks absoluutse enamuse, s.t rohkem kui 50% häältest. Kui ükski kandidaat seda esimeses voorus ei saavuta, korraldatakse sageli teine voor kahe tugevaima kandidaadi vahel. Selline süsteem tagab, et võitja omab laiemat avalikku toetust. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Prantsusmaa presidendivalimistel.
Proportsionaalne valimissüsteem jagab mandaadid valimistulemustega proportsionaalselt, nii et erakonnad saavad parlamendis kohti ligikaudu sama osakaaluga, kui nad said hääli. See süsteem võimaldab väiksematel erakondadel pääseda parlamenti ja tagab üldiselt mitmekesisema esindatuse. Proportsionaalsust taotlevad süsteemid on levinud näiteks Eestis, Hollandis ja Itaalias.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Süsteemi kriitikud rõhutavad, et pluraalne lähenemine võib moonutada esindusdemokraatia põhimõtteid ning tekitada olukordi, kus suur osa valijate häältest ei kajastu otsustes. Sellest tulenevalt on mitmes riigis kaalutud valimissüsteemi reformi – eesmärgiga liikuda õiglasemate ja kaasavamate süsteemide poole.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mudambi, Ram; Navarra, Pietro; Nicosia, Carmela (1996). "Plurality versus Proportional Representation: An Analysis of Sicilian Elections". Public Choice. 86 (3/4): 341–357. ISSN 0048-5829.