Pļaviņase lade
Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.[1] Pļaviņase lademe all lamab Amata lade ja temal lasub Dubniki lade. Lademe vanus on 370...364 miljonit aastat.
Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Lademe neostratotüübiks on Irboska paljand.[2] Üleilmses standardis vastab sellele Frasnesi lade, litostratigraafiliselt vastavad sellele umbkaudu Chudovo, Pskovi ja Snetnaya Gora kihistu.
Lademe paksus Eestis on 27–32 m.[1] Lätis on selle paksus valdavalt 11–15 meetrit, kaguosas kuni 20 meetrit, Läti kirdeosas Riia–Pihkva maantee ümbruskonnas aga kuni 50 meetrit. Läti aladel lasub Pļaviņase lademel Salaspilsi lade. Lade jaguneb kolmeks alamlademeks (Snetnaya Gora alamlade, Pihkva alamlade ja Chudovo alamlade).
Lade avaneb Lätis 1–10 kilomeetri laiuse ribana, Läti ida- ja keskosas on lademel aga veel teine avamusala, mis on kuni 10, kohati aga kuni 40 kilomeetrit lai. Lade paljandub näiteks Venta, Abava, Gauja, Dubna ja Palsa jõe kallastel, samuti ka Daugava kallastel Līvānist Riiani. Selle tüüppaljand ujutati Pļaviņase hüdroelektrijaama rajamisel üle.[3] Eestis paljandub lade näiteks Peetri jõel Kalkahju juures.[1]
Lademe kivimkoosseisus on palju dolokivi, domeriiti ja lubjakivi.[1][4] Lätis esineb lademes kohati ka liivakivi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 417.
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 – Latvijas Universitāte
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 08.03.2013)
