Platvormimäng

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dustforce“ (2012) reklaamiklipp, mis näitab platvormimängude tunnusjooni, nagu vaenlased, takistused, topelthüpped ning seina hüpped

Platvormimäng, ka platvorm mäng (inglise keeles platform game) on videomängude žanr ja tegevusmängude alamžanr. Platvormimängus juhib mängija enamasti ühte karakterit või tegelast korraga, millega tuleb tal hüpata ühelt platvormilt teisele ning vältida tee peal olevaid takistusi.[1] Sageli kujutavad loodud keskkondade maastikud endas palju ebatasasusi, mille läbimiseks on vaja näiteks hüpata või ronida. Tihti on mängijatel osaline kontroll selle üle, kui kõrgele või kaugele nad hüppavad, et vältida olukordi, kus nende karakter kukuks surnuks või hüppaks mööda oma sihtmärgist.[2] Kõige levinum selle žanri mänge ühendav element on hüppamise nupp, millele on tänapäeval alternatiive nagu näpuga tõmbamine puuteekraanil. Mängud, kus hüppamine on täielikult automatiseeritud, ei kuulu platvormimängude žanri, nagu näiteks „The Legend of Zelda“ seeriasse kuuluvad mängud.

Peale hüppamise ja ronimise võidakse mängimiseks kasutada ka teistsuguseid akrobaatilisi liikumisviise. Näiteks kasutatakse liikumiseks tegelase kiikuma panemist erinevate objektide abil, kasutades selleks näiteks vääntaimi või haardekonkse, millest esimest on kasutatud mängus „Donkey Kong Country Returns“ ning viimast on kasutatud mängus „Bionic Commando“, või tegelase põrkuma panemist, kasutades hüppelaudu või batuute, millest viimast on kasutatud mängus „Alpha Waves“. Nende mehaanikate kasutamist nimetatakse platvormimiseks, samamoodi ka teistes žanrides kasutades.

Selle žanri mänge on tihti ühendatud teiste žanride mängumehaanikatega ja sarnaselt ka pandud platvormimängu mehaanikaid teistesse žanridesse. Näiteks tulistamine mängus „Contra“, kaklemine mängudes „Viewtiful Joe“ (kaklusmäng platvormimisega) ja „Guacamelee!“, seiklemine mängus „Fluffy Defenders“ ning rollide mängimine „Castlevania: Symphony of the Night“.

Esmaste platvormimängude klassifitseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste platvorm mäng on osaliselt ebaselge, eriti kui rääkida mängudest, mis eksisteerisid enne selle mõiste ülemaailmselt kasutusele võttu. Platvormimängu mõiste tähendus on kohati erinev sellest, kuidas ta oli defineeritud oma kasutuselevõtu alguses.[3]

Peale mängu „Donkey Kong“ väljalaset hakkasid tekkima sellele sarnast stiili mängud, millele oli iseloomulik profiilivaatelt paistvad tasemed, mis olid omavahel ühendatud redelitega. Nende seas olid mängud „Kangaroo“, „Ponpoko“, „Canyon Climber“, „Miner 2049er“, „Lode Runner“ ja „Jumpman“. Nendes mängudes oli tavaliselt eesmärk ronida mänguvälja tippu või kokku koguda kõik kindlat tüüpi asjad.

Kolmas dimensioon[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet 3D-platvormimäng kasutatakse tavaliselt selliste platvormimängude nimetamiseks, mille mängutegevus asub kolmemõõtmelises maailmas ning mis kasutavad kolmemõõtmelist arvutigraafikat. Mängud mille mängutegevus leiab aset 3D-maailmas, aga kasutavad 2D-graafikat, nimetatakse isomeetrilisteks platvormimängudeks. Sarnaselt mängud mis kasutavad 3D-graafikat, aga mängutegevus leiab aset 2D-tasandil, nimetatakse 2,5D.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutimäng

Top Ten: Platforming Game Mechanics

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Greenslade, Amanda 2006. Gamespeak: A glossary of Gaming Terms. The Specusphere. Arhiveeritud 19.02.2007.
  2. Mike Fahey. "The Mechanics Behind Satisfying 2D Jumping". Kotaku.com, 29.02.2016. Kasutatud 18.04.2018.
  3. Michael Klappenbach. "What is a Platform Game?". Lifewire.com, 02.02.2018. Kasutatud 18.04.2018.
  4. "2.5D". GiantBomb.com, 23.01.2017. Kasutatud 18.04.2018.