Plancki täht

Plancki täht (inglise keeles Planck star) on silmuskvantgravitatsiooniteoorias hüpoteetiline astronoomiline objekt, mis tekib kui kollapseeruva tähe energiatihedus saavutab Plancki energiatiheduse

$\rho _{\text{P}}^{E}={\frac {E_{\text{P}}}{l_{\text{P}}^{3}}}={\frac {c^{7}}{\hbar G^{2}}}\approx$ 4,59 × 10¹¹³J/m³.

Eeldatakse, et sellistes tingimustes aegruum ja gravitatsioon kvantiseeruvad ning lähtudes Heisenbergi määramatuse printsiibist tekib jõud, mis takistab edasist kokkuvarisemist.

Plancki tähe peamine eripära (ja peamine erinevus Plancki mustast august) on see, et tõukejõud tekib Plancki energiatiheduse saavutamisel, mitte aga Plancki pikkusel, st hakkab toimima palju varem.

2014. aastal näitasid Carlo Rovelli ja Francesca Vidotto, tuginedes silmuskvantgravitatsiooniteooriale, et kui mustas augus Plancki tähtede eksisteerimise hüpotees on õige, siis see lahendab musta augu tulemüüri probleemi. Lisaks sellele on Plancki tähe suurus palju suurem kui Plancki pikkuse skaala, see aga tähendab, et on piisavalt ruumi mahutamaks mustas augus salvestunud kogu informatsiooni, mis võimaldab vältida seega informatsiooni kadumist mustast august.

Plancki tähte käsitletakse ka kui ühte kompaktse eksootilise tähe hüpoteetilist tüüpi.

Vaata ka

• Plancki must auk