Pitsa
Pitsa (itaalia keeles pizza) on ahjus küpsetatav ümmargune lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude kattematerjalidega. Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit mitmel pool maailmas. Itaalias serveeritakse pitsat traditsiooniliselt restoranides lahti lõikamata ning seda süüakse noa ja kahvliga. Tänavatoiduna aga lõigatakse pitsa sektoriteks ning süüakse käes hoides.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Nimetus 'pitsa' (pizza) tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist pīnsere – 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti leib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna πίτα ehk pita[1] ja sealt on see levinud türgi keelde kui pide,[2] bulgaaria, horvaadi ja serbia keelde kui pita, albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh.[3] Roomlased lõid piruka, mida kutsuti platsentaks. See kujutas endast juustu ja meega kaetud ning loorberilehtedega maitsestatud toitu.
Tänapäeva pitsa pärineb Napolist Itaalias. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas, serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane (tomatid), valge (mozzarella) ja roheline (basiilik). Seda sorti pitsa nimetati kuninganna auks pitsa Margheritaks.[4]
Pitsa koostis ja valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Itaalia tüüpi pitsade tainakiht on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsatainakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse tavaliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele keskenduvaid restorane nimetatakse pizzeria'teks. Pitsat küpsetatakse ahjus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Linda Civitello 2007, Cuisine and Culture:A History of Food and People, John Wiley & Sons, ISBN 9780470096949
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pitsa |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pitsa |