Pisi-lootoselind

Pisi-lootoselind
Pisi-lootoselind
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Lootoselindlased Jacanidae;
Perekond	Pisi-lootoselind Microparra;
Liik	Pisi-lootoselind;
Binaarne nimetus
	Microparra capensis; (Smith, 1839)
Sünonüümid
	Parra capensis

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Pisi-lootoselind (perekond)

Pisi-lootoselind (Microparra capensis) on lootoselindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Pisi-lootoselind on 16 cm pikk. Tiib on 85–100 mm pikk, nokk 14–18 mm, jookse 31–37 mm, saba 29–36 mm.^[2] Kaalub 41 g.^[3]

Kiird, kukal ja silmatriip on pruunid. Laup, valjasriba ja kaela küljed on kuldsed. Selg, küljed ja pealtiiva kattesuled on pruunid. Hoosuled on tumepruunid, küünrahoosulgede otsad on valged. Tiiva alumine külg on must. Kurgualune, rind ja kõht on valged. Silmad on pruunid. Nokk ja jalad on oliivikarva.^[4]

Emaslind on isasest veidi suurem^[2] ja tema kiird on tuhmimat tooni kui isaslinnul.^[4]

Noorlinnu kiird on must ja kukal on kuldne.^[4]

Udusulis poja ülapool on pruun mustade ja beežide triipudega. Alapool on valge. Jalad on kollakad.^[5]

Pisi-lootoselind sarnaneb välimuselt noore suur-lootoselinnuga, kuid pisi-lootoselinnu hoosulgede otsad on valged.^[5]

Levik

Pisi-lootoselinnu levila ulatub Malist Etioopiani, lõunas Lõuna-Aafrika vabariigini.^[3]

Elavad soodes ning laguunide, järvede ja ojade ääres, kus kasvavad vesiroosid ja teised ujuvate lehtedega taimed.^[4]

Toitumine

Pisi-lootoselinnud toituvad putukatest ja veetaimede seemnetest.^[4]

Toitu otsides kõnnivad veetaimedel või ujuvad nagu veetallajad.^[3]

Pesitsemine

Taimedest ehitatud pesa ujub vee peal. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud.^[3]

Keenias pesitsevad mais, Sambias veebruarist märtsini, Lõuna-Aafrika Vabariigis novembris.^[3] Kurnas on 2–4 muna mõõtmetega 24 × 18 mm. Muna kaalub 4,5 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 22–24 päeva.^[4] Vanalinnud hoolitsevad poegade eest umbes kaks kuud.^[6]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Microparra capensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 215. ISBN 0-395-37903-2.
1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 289. ISBN 8487334202.
1 2 3 4 5 6 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 31–32. ISBN 0803225539.
1 2 Tarboton, W. R.; Fry, C. H. (1986). "Breeding and other behaviour of the Lesser Jacana". Ostrich. 57 (4): 233–243. DOI:10.1080/00306525.1986.9633661.
↑ Hustler, K.; Dean, W. R. J. (2002). "Observations on the breeding biology and behaviour of the Lesser Jacana, Microparra capensis". Ostrich. 73 (3–4): 79–82. DOI:10.1080/00306525.2002.11446733.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Microparra capensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[Hayman-2] 1 2 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 215. ISBN 0-395-37903-2.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 289. ISBN 8487334202.

[Johnsgard-4] 1 2 3 4 5 6 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 31–32. ISBN 0803225539.

[Tarboton-5] 1 2 Tarboton, W. R.; Fry, C. H. (1986). "Breeding and other behaviour of the Lesser Jacana". Ostrich. 57 (4): 233–243. DOI:10.1080/00306525.1986.9633661.

[Hustler-6] Hustler, K.; Dean, W. R. J. (2002). "Observations on the breeding biology and behaviour of the Lesser Jacana, Microparra capensis". Ostrich. 73 (3–4): 79–82. DOI:10.1080/00306525.2002.11446733.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]