Pilvekaar
Pilvekaar, udukaar või uduvikerkaar (ing k fog bow või cloud bow) on vikerkaarest harvemini esinev optiline nähtus, kus päikesevalgus peegeldub õhus olevatelt piiskadelt tagasi ja tekitab taevasse heleda kaare. Pilvekaar on üsna haruldane nähtus.[1][2][3]
Pilvekaare tekkeks on vaja väga väikseid, alla 0,1-millimeetriseid udu- või veepiisku. Näha on laia valget kaart ja õrnalt aimatavad on muud vikerkaarest tuttavad värvused. Pilvekaared on valdavalt valkjad sellepärast, et valgus murdub neis palju väiksemates veetilkades kui tavalise vikerkaare puhul. Nii väikeste osakeste puhul hakkab lisaks tavalist vikerkaart põhjustavale dispersioonile mõjuma ka difraktsioon ehk valguse hajumine valguse lainepikkusega sarnases mõõdus olevatelt tõketelt.
Udukaare tekkeks on vaja hõredat või hajuvat udu, mida valgustab ülaltpoolt päike. Eestis on udukaart kõige tihemini näha hommikuses rabas enne udu hajumist.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kamenik, Jüri (13. aprill 2016). "Optilised nähtused pilvedes". Maa Elu. Vaadatud 01.02.2021.
- ↑ Erikson, Roger (18.01.2021). "Pilvekaar". Roxi Fotoblog. Vaadatud 01.02.2021.
- ↑ Kamenik, Jüri (22. september 2009). "Mis on uduvikerkaar ja kuidas see tekib?". ilm.ee. Vaadatud 22. märtsil 2024.