Piirideta Ajakirjanikud
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
Reporters Sans Frontières Reporters Without Borders | |
 | |
 Peakorter Pariisis | |
| Lühend | RSF |
|---|---|
| Asutatud | 1985 |
| Tüüp | mittetulundusühendus, valitsusväline organisatsioon |
| Peakorter | Pariis, Prantsusmaa |
| Peasekretär | Christophe Deloire |
| President | Pierre Haski |
| Veebileht | https://rsf.org/en |
Piirideta Ajakirjanikud (prantsuse keeles Reporters sans frontières (RSF), inglise keeles Reporters Without Borders) on 1985. aastal infovabaduse kaitseks moodustatud rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühendus.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Ajakirjandusvabaduse indeks[muuda | muuda lähteteksti]
| ██ tõsine olukord ██ keeruline olukord | ██ nimetamisväärsed probleemid ██ rahuldav olukord | ██ hea olukord ██ liigitamata / andmed puuduvad |
Ajakirjandusvabaduse auhinna laureaadid aastatel 1992–2021[muuda | muuda lähteteksti]
- 1992 Zlatko Dizdarevic, Bosnia ja Hertsegoviina
- 1993 Wang Juntao, Hiina
- 1994 André Sibomana, Rwanda
- 1995 Christina Anyanwu, Nigeeria
- 1996 Isik Yurtçu, Türgi
- 1997 Raúl Rivero, Kuuba
- 1998 Nizar Nayyouf, Süüria
- 1999 San San Nweh, Myanmar
- 2000 Carmen Gurruchaga, Hispaania
- 2001 Reza Alijani, Iraan
- 2002 Grigori Pasko, Venemaa
- 2003 Ali Lmrabet, Maroko; The Daily News, Zimbabwe; Michèle Montas, Haiti
- 2004 Hafnaoui Ghoul, Alžeeria;[2] Zeta, Mexico; Liu Xiaobo, Hiina
- 2005 Zhao Yan, Hiina; Tolo TV, Afganistan; National Union of Somalian Journalists, Somaalia; Massoud Hamid, Süüria
- 2006 Win Tin, Myanmar; Novaya Gazeta, Venemaa; Guillermo Fariñas Hernández, Kuuba
- 2007 Seyoum Tsehaye, Eritrea; Democratic Voice of Burma, Myanmar; Kareem Amer, Egiptus; Hu Jia, Zeng Jinyan, Hiina
- 2008 Ricardo Gonzales Alfonso, Kuuba; Radio Free NK, Põhja-Korea;[3] Zarganar ja Nay Phone Latt, Myanmar
- 2009 Amira Hass, Iisrael; Dosh, Tšetšeenia[4]
- 2010 Abdolreza Tajik, Iraan;[5] Radio Shabelle, Somaalia
- 2011 Ali Ferzat, Süüria; Weekly Eleven News, Myanmar
- 2012 Mazen Darwish, Süüria; 8Sobh, Afganistan
- 2013 Muhammad Bekjanov, Usbekistan;[6] Uthayan, Sri Lanka
- 2014 Sanjuana Martínez, Mexico; FrontPage Africa, Libeeria; Raif Badawi, Saudi Araabia
- 2015 Zeina Erhaim, Süüria; Zone9, Etioopia; Cumhuriyet, Türgi
- 2016 Hadi Abdullah, Süüria; 64 Tianwang, Hiina; Lu Yuyu ja Li Tingyu, Hiina
- 2017 Tomasz Piatek, Poola; Medyascope, Türgi; Soheil Arabi, Iraan
- 2018 Swati Chaturvedi, India; Matthew Caruana Galizia, Malta; Inday Espina-Varona; Filipiinid; Carole Cadwalladr, Ühendkuningriik
- 2019 Eman al Nafjan, Saudi Araabia; Pham Doan Trang, Vietnam; Caroline Muscat, Malta
- 2020 Lina Attalah, Egiptus; Elena Milashina, Valgevene; Jimmy Lai, Hong Kong
- 2021 Zhang Zhan, Hiina; Forbidden Stories võrgustiku projekt Pegasus, Prantsusmaa; Majdoleen Hassona, Palestiina
Memoriaal konfliktides hukkunud ajakirjanikele (Bayeux)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "2020 World Press Freedom Index". Reporters Without Borders. 2020.
- ↑ "Hafnaoui Ghoul freed provisionally after being held for six months for libel". RSF. 26. november 2004. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 5. märts 2020.
- ↑ "N. Korean Defectors Fight Regime with the Radio". NPR. 24. oktoober 2006. Vaadatud 5. märts 2020.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-status (link) - ↑ 4. detsember 2009. ""Reporters Without Borders" award "Dosh" magazine from Chechnya". Caucasian Knot. Vaadatud 5. märts 2020.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-status (link) - ↑ "Journalist Abdolreza Tajik, 2010 press freedom prize winner, is freed from prison". RSF. 23. detsember 2010. Vaadatud 5. märts 2020.
{{cite web}}: CS1 hooldus: url-status (link) - ↑ "US, Uzbekistan - RSF welcomes Muhammad Bekjanov, once the world's longest-detained journalist, to Washington". RSF. 21. september 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2020. Vaadatud 5. märts 2020.