Piil

Allikas: Vikipeedia
Soolekepikese piilid

Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampostiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele.[1] Need on viburitest lühemad, jäigemad ja väiksema diameetriga karvakesi meenutavad struktuurid.[1] Piilid on olulised virulentsusfaktorid, kuna aitavad patogeensetel bakteritel koloniseerida limaskesti ning moodustada biokilet.[2]

Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti on piilide ülesandeks raku kinnitumine erinevatele pindadele, substraadile, teistele rakkudele või kudedele.[1] Näiteks soolekepike seondub P-piili (tüüp I piil) abil neeruvaagna epiteelile ja põhjustab püelonefriiti.[3] Mõned piilid on spetsialiseerunud, näiteks soolekepikese F-piil on abiks bakterite konjugeerumisel, stabiliseerides protsessi käigus kahte bakterit.[1] Osa baktereid (näiteks perekonnast Pseudomonas) kasutavad piile ka liikumiseks.[1] Sellist liikumisviisi nimetatakse piiltõmbumiseks (inglise keeles twitching). Lisaks võib piilide ülesandeks olla ka DNA ja valkude transport.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Todar, K. Online Textbook of Bacteriology. textbookofbacteriology.net Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
  2. Peterson, J. W. Medical Microbiology. 4th edition. Chapter 7 Bacterial Pathogenesis. Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston; (1996). www.ncbi.nlm.nih.gov Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
  3. Bokranz, W. et al., (2005). Expression of cellulose and curli fimbriae by Escherichia coli isolated from the gastrointestinal tract. Journal of Medical Microbiology, nr 54, lk 1171–1182. www.microbiologyresearch.org[alaline kõdulink] Kasutatud 06.11.2016 (inglise)
  4. Fronzes, R. et al., (2008). Architectures and biogenesis of non‐flagellar protein appendages in Gram‐negative bacteria. The EMBO Journal, nr 27, lk 2271–2280. emboj.embopress.org Kasutatud 06.11.2016 (inglise)