Pieter Aertsen
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2025) |
Pieter Aertsen (1508 Amsterdam – 1575 Amsterdam)[1] oli varabarokiajastu flaami maalikunstnik[2], kes tegutses Antwerpenis ja Amsterdamis[3] ning ühendas oma loomingus realismi ja manerismi[4]. Ta sai tuntuks sellega, et sidus žanrimaalid religioossete teemadega, luues teoseid, kus argipäevased stseenid ja pühad motiivid põimuvad erakordselt meisterlikul viisil.[5]
| Pieter Aertsen | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1508 Amsterdam |
| Surmaaeg |
1575 Amsterdam |
| Elukutse | kunstnik |
| Tegevusala | natüürmort, olustikumaal, altarimaal |
| Töökoht | Amsterdam, Antwerpen |
| Lapsed | Pieter Pietersz, Aert Pietersz |
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pieter Aertsen sündis sukkpükse valmistava meistri peres.[1] Tema 25 esimesest eluaastast on vähe teada, samuti pole andmeid tema õpetajate ja selle kohta, kas ta on kunagi Itaalias õppinud.[4]
1535. aastal kolis Pieter Aertsen Antwerpenisse.[4] Tol ajal oli see linn üks Madalmaade peamisi kunstikeskusi, kuna selle soodne keskkond lõi ideaalsed tingimused kunsti loomiseks ja arenguks.[1]
1555. aastal kolis kunstnik tagasi Amsterdami, kus tema teosed said kiiresti tunnustust. Ta jätkas tellimustööde täitmist ning tema looming püsis kõrges hinnas kuni kunstniku surmani.[1] Tema teosed ja panus kunsti arengusse on kunstimaailmas endiselt kõrgelt hinnatud.
Pieter Aertsenil oli kaks poega: Pieter Pietersz (1543–1610) ja Aert Pietersz (1551–1612). Mõlemast said kunstnikud, kuid erinevalt isast spetsialiseerusid portreemaalile, mis oli sel ajal Amsterdami kunstielu üks peamisi suundi. Aert Pietersz saavutas eriti suurt edu sellega, et tõi 1603. aastal teosega “Anatoomiatund” grupiportree žanrisse uue kontseptsiooni, kujutades inimesi mitte enam staatiliselt, vaid ühises tegevuses ja loomulikus omavahelises suhtluses.[4]
Loominguline areng
[muuda | muuda lähteteksti]Pieter Aertseni elu jooksul toimusid suured poliitilised ja ühiskondlikud muutused, mis mõjutasid kunstniku elu ja loomingut otseselt. Madalmaades aset leidnud reformatsiooni käigus toimus nimetatud suur ikoonide hävitamine, ehk pildirüüste (Beeldenstorm) 1568. aastal, mis avaldas sügavalt mõju tolleaegsele religioossele kunstile. Pieter Aertsen maalis palju suuri altarimaale kirikute retaablite ehk altriseinte jaoks[4], kuid enamik neist hävitati reformatsiooni ajal.[1]
Reformatsiooni järel kehtestati ranged piirangud religioossete tegelaste ja süžeede kujutamisele. Kodudes ja teistes ilmalikes institutsioonides võidi religioosseid kujutisi taluda seni, kuni need ei kandnud religioosset funktsiooni.[6] Kunstnikud pidid oma loomingut ümber mõtestama ja leidma uusi väljendusvõimalusi. Nii pidi ka Pieter Aertsen kohandama oma kunsti uue reaalsusega. Ta lõi mitu uut žanri, sealhulgas on vaikelu ja igapäevaelu kujutavad maalid.[1]
Aertsen muutis teadlikult tavapärast kujutise hierarhiat[5] ehk kompositsiooni ülesehitust. See, mis varem oli paiknenud tagaplaanil – näiteks toit, nõud või lilled –, toodi uutes oludes esiplaanile. Nii tõi Aertsen tähelepanu keskpunkti materiaalse maailma.[5] Samal ajal asetati see, mis oli varem oli olnud esiplaanil, nagu Kristuse elu stseenid, tagaplaanile, et vähendada teoste religioossust.[6] Pieter Aertsenist sai vaimukas jutuvestja kristlikust elust[4]: tema natüürmortide ja köögiinterjööride tagaplaanil oli kujutatud stseenid Kristuse elust. Nii sai Pieter Aerstsenist esimene kunstnik, kes lõi sellise kujutamisviisi trendi. Hiljem muutus sensuaalse ja moraliseeriva sisu vastandus Madalmaade natüürmortidele iseloomulikuks.[2] Aertsen kujutas toidu ja esemete kaudu filosoofilisemat ideed inimese eluringist: kasvamisest, lagunemisest ja taassünnist.[3] Selline lähenemine võis sümboliseerida ka vaimse tee raskusi: need, kes tõeliselt otsivad valgustatust, peavad õppima vaatama tähelepanelikult ja suutma end maistest asjadest lahti rebida.[5]
Pieter Aerstsenit võib pidada üheks varabarokse kunsti eelkäijaks. Ta viis romantismi monumentaalse kontseptsiooni äärmuseni, ülendades igapäevareaalsust suurejooneliselt ja sageli isegi triviaalselt: teenijate, loomapeade ja toiduhunnikute toores, jõuline kujutamine tõi teostesse uue elujõu. Samal ajal taandus piibellik tähendamissõna tagaplaanile. See kalduvus kontrastidele ja visuaalsele liialdusele väljendab selgelt manerismi esteetikat, mis tasakaalustab dekoratiivsust ja reaalsust, kunstlikkust ja sensuaalsust, millest hiljem kasvas välja barokne naturalism.[4]
Pieter Aertseni natüürmortide edu võib seostada mitte ainult reformatsiooniga, vaid ka kaubanduse, põllumajanduse ja käsitööndusliku tootmise õitsenguga Madalmaades.[2] Eriti Antwerpen kujunes 16. sajandil kaubanduse, rikkuse ja majandusliku heaolu keskuseks[7]. Selle tulemusena muutus toidu ja kaupade valik mitmekesisemaks, mis mõjutas inimeste igapäevaelu ning inspireeris kunstnikke kujutama tarbekaupu oma maalidel[2]. Pieter Aertseni teosed peegeldavad üleminekut puhtreligioosselt kunstilt materiaalse ja realistliku maailma kujutamisele[7], mis väljendab ühiskonna muutust.
Tema kunstiline stiil – suur „igapäevaelu“ stseen koos natüürmordiga ja väike religioosne või moraalne lisatähendus – mõjutas tugevalt 17. sajandi Hollandi ja Flandria natüürmordi arengut.[7] Pieter Aertsen mõjutas paljusid tema järgijaid nii Madalmaades kui ka mujal Euroopas, eriti Itaalias ja Hispaanias. Tema teoseid kiitsid nii Karel van Mander kui ka Giorgio Vasari.[4]
Teoste näited
[muuda | muuda lähteteksti]
"Lihalett püha perekonnaga" 1551, Põhja-Carolina kunstimuuseum, Raleigh
[muuda | muuda lähteteksti]See teos pärineb Aertseni Antwerpeni-perioodist ning seda peetakse üheks esimeseks natüürmordiks Madalmaade kunstis. Esmapilgul torkab silma kujutatud toiduvaliku küllus ja detailsus.[1] Ristatud heeringas tinataldrikul, mis paikneb otse härjapea kohal – kala, mis sümboliseerib paastuaega, mil usklikud liha ei söönud – viitab tagaplaanil toimuvale pühale stseenile[5]. Selleks on Piibli lugu, kus Maarja oma teekonnal Egiptusse annab kerjavale lapsele almust, samal ajal kui ümberkaudne rahvahulk seda pealt vaatab. Paremal pool maalil tähistavad aga kõrtsis bordelli püsikliendid, luues kontrasti püha ja ilmaliku käitumise vahel. Teose tähenduse üle on palju arutletud, eriti seoses maali ülaosas oleva kirjaga: “Tagaaias on müügil 154 küünart maad, tervikuna või osaliselt”. Teksti ja kujutatud stseeni vahel näiv vastuolu ärgitas uurijaid otsima seletust linnaarhiividest. Selgus, et aastal 1551 – samal aastal, mil kunstnik oma maali dateeris – ostis kohalik maaomanik ja arendaja selle maatüki St. Elizabethi haiglalt suure kasumiga. Maal hoiatab tõenäoliselt materialismi ja ahnuse eest, kutsudes üles halastusele ja lahkusele. See teema on ühiskonnas tänapäevalgi aktuaalne. Seega kannab maali taust olulist moraalset ja õpetlikku sõnumit, jutustades piibliloo ja seostades seda päriselu olukorraga.[1]
“Kristus Maarja ja Marta majas” 1552, Boijmans Van Beuningeni muuseum, Rotterdam
[muuda | muuda lähteteksti]Maalil on esiplaanil kujutatud rikkalik vaikelu: singid, leivapätsid, lilled ning erinevad puu- ja köögiviljad. Põhitegevus toimub aga tagaplaanil, kus Piibli loo järgi Kristus õpetab Maarjat ja Martat. See stseen sobitub hästi natüürmordi žanriga, kuna loob visuaalse ja ideelise vastanduse vita activa ja vita contemplativa vahel: Marta keskendumise maistele asjadele ning Maarja pühendumise jumalasõnale. Esiplaanil kujutatud esemed sümboliseerivad kõike ilmalikku, mis omakorda kannab moraalset tõlgendust ja manitsust liigse maisuse vastu.[2] Nii seob kunstnik oma maalil igapäevaelu elemente sügavalt religioosse tähendusega, tuues esile inimese sisemise valiku maise ja vaimse elu vahel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 Rikken, M (2021). 100 Masterpieces, Dutch and Flemish Art, Codart Canon, 1350-1750 (Pieter Aertsen trükk). Belgium: Lannoo. Lk 83.
- 1 2 3 4 5 Van Lil, K (2004). Barokk: Arhitektuur, Skulptuur, Maalikunst (17. sajandi Madalmaade, Saksa ja Inglise maalikunst. Barokk: Arhitektuur, Skulptuur, Maalikunst. trükk). Tallinn 2008: Koolibri. Lk 468-469.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - 1 2 Piper, D (1981). Kuntiajalugu. Tallinn 2006: Varrak. Lk 162-163, 232.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Leymarie, J (1956). Die Holländische Malerei. Paris: D’art Albert Skira.
- 1 2 3 4 5 Schaudies, I (9. august 2015). "Pieter Aertsen, Meat Stall". Smart History. Vaadatud 30. oktoobril 2025.
- 1 2 Nattull, Williams (2019). Campbell, Gordon (toim). The Oxford Illustrated History of the Renaissance (Art and Architecture in Flanders and Beyond trükk). Oxford: Oxford University Press. Lk 256.
- 1 2 3 Cole, K (29. juuli 2024). "Gem of the Month: Pieter Aertsen". Devis Publications. Vaadatud 30. oktoobril 2025.