Piet Hein

See artikkel räägib taani luuletajast, Hollandi mereväeohvitseri kohta vaata artiklit Piet Pieterszoon Hein

Piet Hein (16. detsember 1905 Kopenhaagen, Taani – 17. aprill 1996 Middelfart, Fyn, Taani) oli Taani teadlane, matemaatik, leiutaja, disainer ja kirjanik.

Tema kirjatööd ilmusid sageli ka pseudonüümi "Kumbel Kumbell" all, mis vananorra keeles tähendas "hauakivi". Teadlane Piet Hein oli Skandinaavias rohkem tuntud oma aforistlike luuletuste ning teaduse ja humanismiteemaliste kirjutiste poolest. Rahvusvaheliselt tuntuim taanlane füüsik Niels Bohri ja kirjanik Karen Blixeni kõrval.^[viide?]

Elukäik

Piet Hein sündis 1905. aastal Kopenhaagenis. Ta oli 17. sajandi Hollandi mereväe kangelase Piet Pieterszoon Heini otsene järeltulija. Isa Hjalmar Hein (sünd 5. jaanuaril 1871) abiellus 21. septembril 1896 Estríd Hanseniga (sünd 27. juulil 1873). Hjalmar Hein töötas kodus oma insenerifirmas ehitusinsenerina. Hjalmar Hein projekteeris Taani Tivoli Ameerika mäed. Estrid Hein (Hansen) avas oma silmakliiniku 1906. aastal, aastaks 1918 oli temast saanud tunnustatud spetsialist. Estrid Hein oli aktiivne feminist, osaledes 16 aastat Taani Naisseltsi töös. Piet Hein kasvas kodus, kus tuntud kirjanikud, poliitikud ja kunstnikud olid sagedased külalised, tema ema oli kirjanik Karen Blixeni (pseudonüüm: Isaac Dinesen) ema nõbu. Noore Pieti 1920.–1930. aastatel emale kirjutatud kirjades võib juba leida lüürilisi ja kirjanduslikke noote.

Piet Hein õppis gümnaasiumis (Metropolitanskolen), 1924. aastast filosoofiat ja teoreetilist füüsikat Kopenhaageni ülikoolis ja Taani Tehnikaülikoolis, Niels Bohri Instituudis. Kunsti õppis ta erakunstikoolis ja Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. Hiljem sai ta mitme ülikooli audoktoriks.

Piet Hein suhtles oma aja intellektuaalse eliidiga rahvusvahelisel tasandil. Inimesed, kes teda inspireerisid ja hiljem said ka tema sõbraks: füüsik Niels Bohr, Albert Einstein, Norbert Weiner, Charles Chaplin.

Kui fašistlik Saksamaa okupeeris Taani, oli Piet Hein valiku ees: kas põgeneda neutraalsesse Rootsi või liituda Taani vastupanuliikumisega. 1968. aastal antud intervjuus selgitas Hein: "Rootsi minek jäi ära, sest ma ei ole rootslane, vaid taanlane. Seega liitusin Taani vastupanuliikumisega." Esimeseks relvaks sai instrument, mida ta kõige paremini valdas – pliiats, ta kirjutas ja avaldas oma esimesed värsid. Kuna tsensorid ei mõistnud nende tõelist tähendust, siis jõudsid need ka trükki. Taanlastele jõudis aga mõte kohale – isegi kui te kaotate vabaduse, ärge kaotage patriotismi ja eneseväärikust, sest oma riigi reetmise tunne on veel valusam vabaduse kaotusest.

1966. aastal oli Piet Hein ajakirja Life kaanel ning maailm rääkis "Taani disainist" ja "Skandinaavia modernismist".

Piet Hein oli Rahvusvahelise PEN-klubi, Taani ränduriteklubi juhatuse liige ja veel paljude organisatsioonide liige.

Piet Hein suri 17. aprillil 1996 oma kodus Middelfarti linnas Fyni saarel.

Isiklikku

Piet Hein oli abielus neli korda (a. 1937, 1942, 1947, 1955). Viimasest kolmest abielust sündis viis poega: Juan Alvaro Hein (9. jaanuar 1943), Andrés Humberto Hein (30. detsember 1943), Lars Hein (20. mai 1950), Jotun Hein (19. juuli 1956), Hugo Piet Hein (16. november 1963). Jotun (Hiiglane) Hein oli Aarhusi ülikoolis Bioinformaatika Keskuse direktor, professor Oxfordi Ülikoolis.

Looming

1944. aastal on Piet Hein öelnud: "Kunst on lahendus probleemidele, mida ei ole võimalik sõnastada selgelt, enne kui nad on lahendatud". Piet Hein otsustas leida absoluutselt harmoonilise disaini vormi, harmoonilise geomeetrilise kujundi. Nii sündis ellips. Superellips (tuletatud Lame' kõverast), millele andis nime arhitekt Piet Hein, on palju rakendust leidnud arhitektuuris ja tema skulptuuride juures. Ta soovitas kasutada superellipsi kõverat linnaplaneerimisel, mööbli tegemisel ja teistes valdkondades. Esmakordselt kasutas Piet Hein superellipsit 1959. aastal seoses suuremahulise linnaplaneerimise probleem lahendamisega Stockholmis. Järgnevatel aastatel juba spordirajatiste, tarbeesemete, tekstiili ja paljude teiste põnevate objektide loomisel. Superellipseid on kasutatud Kanada, Prantsusmaa, Jaapani, USA ja Mehhiko ehitistel, elamupiirkondades ja spordikeskuste rajamisel, tuntuim neist on olümpiastaadion Mexico Citys.

Disainer Piet Hein oli ratsionaalne idealist, ka disainerina jäi ta filosoofiks ja poeediks. Koostöös Rootsi disaineri Bruno Mathssoniga kujundas ta kuulsa superellipsikujuliste büroolaudade sarja, esimesed lauad toodeti tööstuslikult 1968. aastal.^[1]

Piet Hein on välja töötanud mängud "Hex", "Tangloids", "Morra", "Tower", "Polytaire", "TacTix", "Nimbus", "Qrazy Qube", "Pyramystery" ja "Soma Cube". "Soma Cube'i" mõtles Piet Hein välja kvantmehaanika loengus aastal 1933, kui ta õppis Kopenhaageni Ülikooli teoreetilise füüsika instituudis. "Soma Cube" kujutab endast seitsmest tükist koosnevat kolmemõõtmelist puslet, mida on võimalik kuubiks kokku laduda 240 viisil.^[2]

Kirjanduslooming

Piet Hein: "Inimene, kes näeb nalja vaid naljas ja tõsidust vaid tõsistes asjades, ei mõista tegelikult kumbagi". Tema lühikesed luuletused (gruks või grooks (Taani: gruk)), hakkasid pseudonüümi Kumbel (Kumbell) all ilmuma ajalehes Politiken varsti pärast natside okupatsiooni aprillis 1940, ilmusid kuni aastani 1963 ja erinevatel andmetel võib neid olla 7000 – 10 000.^[3]

Luuletaja Kumbel Kumbelli luuletusi on tõlgitud paljudesse keeltesse, ta luulekogusid on trükitud üle pooleteise miljoni eksemplari. Inglise ja esperanto keelde tõlkis Piet Hein ise, täiendades teoseid enda tehtud karikatuuridega. Väikesele portselantaldrikule maalitud aforism (grook) sai väga populaarseks. Üks taani arvustaja on öelnud, et need grooks'id olid "kingitus inimkonnale, mille tegi kirjanik Piet Hein".

Loodus on üldine nimi – nii näib –,

tolmueostele, mida on miljardid, miljardid, miljardid

– lõpmatu, lõpmatu mäng nendel käib –
nad mängivad biljardit, biljardit, biljardit. ^[4]

Tunnustus

Piet Hein on üks 20. sajandil enim auhindu saanud taanlane.

1968 – Alexander Graham Bell Silver Bell (Hõbekell)
1969 – Aarestrupi medal
1971 – ID-auhind
1971 – Die Gute Industriform
1972 – Yale Ülikooli (Connectticut, USA) audoktor
1972 – Doctor of Humanities
1973 – Huitiéme Salon International du Lumiaire
1975 – Aumeister, Kopenhaageni linnavalitsus
1978 – Storm Petersen Prize
1978 – Läkerol Prize
1980 – Aphia-Prize, Pariis
1983 – Aulektor: "Creative Thinking in Science and in human Relations", Stockholm
1985 – Ingenio & Arti – Kuninganna Margrethe medal
1989 – Taani Kuningliku Rüütli ordeni kavaler
1990 – Tietgen Medal
1991 – Odense Ülikooli audoktor

Ameerika matemaatik Norbert Weiner pühendas oma raamatu "Jumal ja Golem" sellele andekale taanlasele.^[5]

Taanis on kahes linnas Piet Heini tänav ja ta on valitud 100 kuulsama taanlase nimekirja.

Teoseid

Hein, Piet "Grooks III" 1982;
Hein, Piet "Grooks IV" 1981
Hein, Piet "Lad os blive mennesker" 1982

Välislingid

↑ "Super Elliptical Table|Super Elliptical Extension Table|Replica|Fritz Hansen". www.chinayadea.com. Vaadatud 28. mail 2025.
↑ "The birth of SOMA ??". www.fam-bundgaard.dk. Vaadatud 28. mail 2025.
↑ "Grook s by Piet Hein". www.archimedes-lab.org. Vaadatud 28. mail 2025.
↑ "Piet Hein". www.tsitaat.com. Vaadatud 28. mail 2025.
↑ Constantine, Alex (12. veebruar 2009). "Alex Constantine's Blacklist: The CIA and Cybernetics (Part Two): God and Golem - Norbert Weiner Plays with Brain Waves and Conceives the Internet". Alex Constantine's Blacklist. Vaadatud 28. mail 2025.

[1] "Super Elliptical Table|Super Elliptical Extension Table|Replica|Fritz Hansen". www.chinayadea.com. Vaadatud 28. mail 2025.

[2] "The birth of SOMA ??". www.fam-bundgaard.dk. Vaadatud 28. mail 2025.

[3] "Grook s by Piet Hein". www.archimedes-lab.org. Vaadatud 28. mail 2025.

[4] "Piet Hein". www.tsitaat.com. Vaadatud 28. mail 2025.

[5] Constantine, Alex (12. veebruar 2009). "Alex Constantine's Blacklist: The CIA and Cybernetics (Part Two): God and Golem - Norbert Weiner Plays with Brain Waves and Conceives the Internet". Alex Constantine's Blacklist. Vaadatud 28. mail 2025.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]