Piazza della Signoria

Sinjoriia väljak (itaalia keeles Piazza della Signoria) on L–kujuline väljak Itaalias Firenzes Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees. Vana Paleed on nimetatud ka Sinjoriia paleeks (Palazzo della Signoria) ja selle järgi ongi väljak nime saanud. Aegade jooksul on platsi nimetatud veel Priorite väljakuks, Suurhertsogi väljakuks ja Rahvuse väljakuks, olenevalt sellest, milleks Vana Paleed selle pika ajaloo jooksul on kasutatud.

Väljak on Firenze Vabariigi tekke ja ajaloo keskpunkt ning seda peetakse tänapäevani linna poliitiliseks keskuseks. Plats asub Vana silla (Ponte Vecchio) ja Katedraali väljaku (Piazza del Duomo) läheduses ning sealt pääseb Uffizi galeriisse. Väljak on kohtumispaigaks nii firenzelastele kui ka arvukatele turistidele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

See väljak oli juba Vana-Rooma linna Florentia keskväljak. Antiikajal ümbritsesid seda teater, termid ja riidevärvimistöökoda.

Hiljem ehitati sinna San Romolo kirik, lodža ja tohutu 5. sajandist pärit basiilika. Seda näitasid 1980. aastatel väljaku uuestisillutamise ajal toimunud väljakaevamised. Leiti isegi noorema kiviaja asula jäänuseid.

Väljak hakkas tänapäevast kuju võtma 1268, kui võidukad gvelfid lammutasid gibelliinide hooned. Kuid pärast seda oli väljak veel kaua aega korratu, suurte aukudega. Alles 1385 sillutati ta esimest korda.

Keskajal kasutati Sinjoriia väljakut avalike hukkamiste jaoks ja muude kohtuotsuste täideviimiseks. 1478 poodi Vana Palee aknaavadesse vandenõulased, kes olid kallale tunginud Lorenzo ja Giuliano di Medicile. 1497 korraldasid Girolamo Savonarola ja tema järgijad Sinjoriia väljakul Savonarola tuleriida, kus põletati suures koguses raamatuid, hasartmängulaudu, kauneid rõivaid ning teisi edevuse ja muude surmapattude jaoks kasutatavaid esemeid. Tänapäeval on Sinjoriia väljakul Neptuni purskkaevu ees ümmargune marmorist mälestustahvel, mis näitab täpset kohta, kus Savonarola 23. mail 1498 poodi ja põletati.

Hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Vana Palee[muuda | muuda lähteteksti]

Muljetavaldav 14. sajandist pärit Vana Palee oma sakmelise 94 meetri kõrguse torniga on endiselt silmapaistavaim hoone väljaku ääres. Vana palee on Firenze raekoda. Massiivne, romaani stiilis, sakmelise parapetiga kindlusloss on Toscana raekodade seas üks kõige muljetavaldavamaid. Vaatega Sinjoriia platsil asuvale Michelangelo Taaveti kujule ja kõrvalasuva Sinjoriia galerii skulptuuridele. Vana Palee on üks kõige tähtsamaid avalikke paiku Itaalias.

Algselt Firenze Vabariigi valitsusorgani Sinjoriia järgi Sinjoriia paleeks (Palazzo della Signoria) kutsutud hoonet on nimetatud ka Kodanike paleeks (Palazzo del Popolo), Priorite paleeks (Palazzo dei Priori) ja Hertsogipaleeks (Palazzo Ducale). Praeguse nime sai palee pärast seda, kui Medicitest hertsogid kolisid oma residentsi teisele poole Arno jõge Pitti paleesse (Palazzo Pitti).

Tänapäeval on suurem osa Vanast Paleest muuseum, kuid sellegipoolest asuvad seal alates 1872 Firenze linnapea ametiruumid ja see on ka linnanõukogu asupaik.

Lanzide lodža[muuda | muuda lähteteksti]

Lanzide lodža valmis 1376–1381. 1527 kasutas suurhertsog Cosimo I seda hoonet saksa palgasõdurite, landsknehtide (itaalia keeles Lanzichenecchi) majutamiseks ja selle järgi sai lodža endale tänapäeval kasutatava nime. Seda hoonet on nimetatud ka Sinjoriia lodžaks.

Lodža väljakupoolses küljes on kaaristu, mis on kolme kaare pikkune ja ühe kaare laiune. Kaaristu püsib korintose sammastel. Lodža katus on muudetud terrassiks, millelt linna valitsejad said keskajal jälgida väljakul toimuvaid tseremooniaid. Hoone elurõõmus konstruktsioon on vastuolus Vana Palee rangusega.

Lodža on tänapäeval muuseum, antiikse ja renessansiaegse kunsti vabaõhu-skulptuurigalerii. Peaaegu kõik väljakul olevad skulptuurid on koopiad, üks vähestest originaalidest on Benvenuto Cellini "Perseus Medusa peaga".

Kaubandustribunali palee[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandustribunali palee valmis 1359. Minevikus lahendati selles hoones kaupmeeste omavahelisi vaidlusi. Selles hoones asus Taddeo Gaddi, Antonio del Pollaiolo ja Sandro Botticelli maalitud veranda, mis tänapäeval on hoiul Uffizi galeriis. Tänapäeval asub selles majas põllumajandusamet.

Assicurazioni Generale palee[muuda | muuda lähteteksti]

1871 valmis väljaku ääres Vana Palee vastas uusrenessanss-stiilis Assicurazioni Generale palee. See on üks väheseid hooneid Firenze vanalinnas, mis on ehitatud ärihooneks. Hoonest sai 1831 Triestes asutatud Assicurazioni Generale (Üldise Kindlustuskompanii) peakorter. 19. sajandi teisel poolel laiendas see kindlustusettevõte oma tegevust üle kogu Itaalia ja paljudesse välisriikidessegi mujal Euroopas.