Philipp I (Baden)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Philipp I
Coat of arms of Baden.svg
Sündinud 6. november 1479
Surnud 17. september 1533
Abikaasa Elisabeth von der Pfalz
Lapsed 6, sealhulgas Maria Jakobäa
Vanemad Christoph I
Ottilie von Katzenelnbogen

Philipp I Badenist (6. november 1479 – 17. september 1533) võttis 1515. aastal üle oma isa valdustes Badeni (Baden-Badeni), Durlachi, Pforzheimi ja Altensteigi ning Ebersteini, Lahri ja Mahlbergi osade haldamise ja valitses kubernerina, kuni päris 1527. aastal need territooriumid. Aastatel 1524–1527 tegutses ta ka keiserliku kubernerina teises keiserlikus valitsuses.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Philipp oli markkrahv Christoph I ja Ottilie von Katzenelnbogeni viies poeg. Tema isa kavatses vältida pärandi jagamist ja pidas Philippi oma kõige võimekamaks pojaks, nii et ta tahtis, et Philipp päriks suveräänsuse kõigi tema territooriumide üle. Ta kavatses naida Philippi Hachberg-Sausenbergi (Badeni koja kõrvalliin) markkrahvi Philippi pärijanna Johannaga, nii et Philippist saaks märkimisväärse territooriumi suverään. Plaan nurjus Prantsusmaa kuninga vastuseisu tõttu.

Philippi ilmalike vendade vastupanu tõttu muutis Christoph hiljem kaks korda oma testamenti. Philippi vend Bernhard III päris valdused Reini vasakkaldal, tema vend Ernst päris Hachbergi, Usenbergi, Sausenburgi, Röttelni ja Badeni linnuse parunkonnad Badenweileris Lõuna-Badenis.

Philipp võitles Itaalia sõdades prantslaste poolel. 1501. aastal juhatas ta Prantsuse laevastiku laeva, mis toetas Veneetsiat sõjas türklaste vastu.

Oma valitsemisajal seisis Philipp kogu Lõuna-Saksamaal silmitsi mässulainega. Bundschuh-liikumise jätkuna ja taas Joß Fritzi juhtimisel tõusid talupojad üles ja võitlesid oma õiguste eest. See tõi sageli kaasa väärkohtlemise ja vägivalla. Mässulised marssisid läbi Durlachi Gottesaue kloostrisse, mis rüüstati ja hävitati täielikult — markkrahvi silme all. Ta vastas mässuliste kodude ründamisega ja näiteks Berghausenis pandi kolm maja põlema. Tegelik siht oli aga Speyeri piiskopi Georgi territoorium, kes pages lõpuks Pfalzi kuurvürsti õukonda Heidelbergis. Alles 1525. aastal suutsid kuurvürst Ludwig V ja tema armee mässule lõpu teha. 25. mail 1525 sõlmis Philipp I oma talupoegadega Rencheni lepingu.

Ta suri 1533. aastal ilma neessoost järglasteta. Tema kuuest lapsest elas temast üle ainult tütar Maria Jakobäa (1507–1580). Tema kaks venda Ernst ja Bernhard III jagasid tema valduse omavahel — tekkinud Baden-Durlachi ja Baden-Badeni markkrahvkonnad taasühendati 1771. aastal.

Haud[muuda | muuda lähteteksti]

Badeni Philipp I haud

Markkrahv Philipp I haud asub Baden-Badeni kollegiaalkirikus. Tema hauda ehib raudrüüs, kuid ilma kiivrita elusuuruses skulptuur.

Hauakivi tegi 1537. aastal Christoph von Urach.

Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Markkrahv Philipp I abiellus 3. jaanuaril 1503 kuurvürst Philippi tütre Elisabethiga (16. november 1483 – 24. juuni 1522). Nad said järgmised lapsed:

  • Maria Jakobäa (25. juuni 1507 – 16. november 1580)
  • Philipp (1508–1509)
  • Philipp Jakob (sündis ja suri 1511. aastal)
  • Marie Eva (sündis ja suri 1513. aastal)
  • Johann Adam (sündis ja suri 1516. aastal)
  • Max Kaspar (sündis ja suri 1519. aastal)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Christoph I
Badeni markkrahv
1515–1533
Järgnev
Ernst
kui Baden-Durlachi markkrahv,
Bernhard III
kui Baden-Badeni markkrahv