Petras Cvirka

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Petras Cvirka allkiri

Petras Cvirka [p'ätras tsv'irka] (12. märts 1909 Klangai2. mai 1947 Vilnius) oli leedu kirjanik. Ta on kasutanud pseudonüüme A. Cvingelis, Cezaris Petrėnas, J. K. Pavilionis, K. Cvirka, Kanapeikus, Kazys Gerutis, Klangis, Klangis Petras, Klangių Petras, L. P. Cvirka, Laumakys, P. Cvinglis, P. Cvirka-Rymantas, P. Gelmė, P. Veliuoniškis, Petras Serapinas, S. Laumakys.[1]

Cvirka õppis 1926–1930 Kaunase kunstikoolis, ent pöördus seejärel kirjanduse poole. Ta hakkas 1924. aastast avaldama luuletusi. Aastail 1931–1932 õppis ta Pariisis kirjandust.[1] Ta tõlkis prantsuse keelest leedu keelde 9 raamatut ja hulgaliselt lühemaid tekste.[2]

1940. aastal liitus ta kommunistliku parteiga ja pooldas Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. 1941. aastal, pärast Teise maailmasõja algust, suundus ta Alma-Atasse ning seejärel Moskvasse, kus liitus NSV Liidu Kirjanike Liiduga. 1944. aastal naasis ta Leetu, kus töötas Leedu NSV Kirjanike Liidu esimehena ning ajakirja Pergalė (Võit) toimetajana.

Pärast Cvirka surma püstitati talle Vilniusesse mälestusmärk. Kui Leedu iseseisvus 1990. aastal taastati, oli neid, kes tahtsid mälestusmärki Cvirka kommunismipooldava tegevuse eest maha võtta, ent seda ei tehtud.[3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Pirmosios pagaisimo dienos" (luulekogu, 1928)
  • "Saulėlydis Nykos valsčiuje" (novellid, 1930)
  • "Adolfas Hitleris" (essee, 1933)
  • "Frank Kruk" (romaan, 1934; eesti keeles "Frank Crook", tõlkinud Mihkel Loodus; Tallinn: Eesti Raamat, 1969)
  • "Žemė maitintoja" (romaan, 1935; eesti keeles "Emake maa", tõlkinud Aili Erleman; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)
  • "Meisteris ir sūnūs" (romaan, 1936; eesti keeles "Meister ja pojad", tõlkinud Ilmar Vananurm; Tallinn: Eesti Raamat, 1986)
  • "Kasdienės istorijos" (jutustus, 1938)
  • "Ąžuolo šaknys" (jutustused, 1945)
  • "Brolybės sėkla" (jutustused, 1947)
  • "Vaikų karas" (jutustused)

Eesti keeles on ilmunud veel Petras Cvirka kogumik "Neemenimaa muinasjutte" (tõlkinud Mart Pukits; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955) ning jutustuste kogu "Saladus" (tõlkinud Valvi Strikaitiene; Tallinn: Eesti Raamat, 1981).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Petras Cvirka lehel "Lithuanian classic literature anthology"
  2. Cvirka, Petras Žymūs Kauno žmonės: atminimo įamžinimas. Kauno apskrities viešoji biblioteka.
  3. Rimantas Želvys, "Lithuanian code: Captures of history in Vilnius cityscapes", Informacijos mokslai 45, 2008, lk. 94.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]