Perekonnaelu kaitse

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Perekonnaelu kaitse on inimese põhiõigus perekonnale ja selle puutumatusele, kaitstes perekonda riigi ülemäärase sekkumise eest. See tähendab, et avalik võim ei tohi põhjendamatult takistada pereliikmete kooselu ja sel on kohustus luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid perekonnaelu tagamiseks.[1]

Eestis on perekonna ja perekonnaelu kaitse peamisteks alusteks põhiseaduse § 26 ja § 27 lg 1, samuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8.

Perekonna mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus[2] ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätestavad õiguse perekonnaelule, ei ole perekonna mõistet nendes defineeritud. Samuti ei defineeri perekonda ka siseriiklikud seadused, Euroopa inimõiguste konventsioon ega Euroopa Inimõiguste Kohus. Seetõttu on perekonnaelu mõiste tõlgendamisala avar.[3]

Nii on perekonnaelu mõiste autonoomne[4] ehk tegemist on sisuliselt faktiküsimusega, mis sõltub tihedate isiklike sidemete tegelikust olemasolust.[5] EIÕK artikli 8 mõiste “perekonnaelu” hõlmab nii abielusuhetel rajanevaid perekondi kui ka muid de facto perekondlikke suhteid. Seejuures on hõlmatud nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsioonilised perekonnad, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed, kes on sündinud sperma loovutamise ja ühe partneri kunstliku viljastamise või surrogaatema abil.[6] Lisaks sellele kuuluvad perekonnaelu mõiste alla veel lapse ja üksikvanema/kasuvanema, lapse/laste ja vanavanemate ning õdede ja vendade vahelised suhted.[7] Seega ei ole perekonnaelu puhul määravad omavaheliste suhete õiguslik vorm ega perekonna klassikaline-traditsiooniline vorm – esmajoones on tähtis siiski sisuline pereelu ehk tegelik kooselu ja üksteisega seotus. [8]

Perekonnaelu olemasolule võivad viidata mitmed aspektid, sh see, kas paar elab koos, kui pikk on nendevaheline suhe ja kas nad on teineteisele pühendumist väljendanud koos lapsi saades või mis tahes muul moel.[9] Selle tõttu saab ja tuleb pereelu olemasolu hinnata igal juhtumil eraldi, arvestades konkreetseid asjaolusid.[10]

Kaitseala[muuda | muuda lähteteksti]

Liberaalses ühiskonnas kaitstakse põhiseadusega perekonnaelu, mitte abielu ja perekonda kui sellist. Perekonnaelu puutumatuse efektiivseks ja tegelikuks kasutamiseks loob avalik võim mitmesuguseid kohustusi.[11]

Eestis on perekonna ja perekonnaelu kaitse peamisteks alusteks põhiseaduse § 26 ning § 27 lg 1.

PS § 26 sätestab järgnevat: “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.”

Sätte eeskujuks on olnud EIÕK artikkel 8 lõige 1, mille järgi on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ning kodu ja sõnumite saladust. Sarnaselt tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 7, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.[12]

Põhiseaduse § 26 esimene lause väljendab tõrjeõigust, millest tulenevalt ei tohi riik inimese perekonna- ja eraellu sekkuda. Lisaks paneb see riigile kohustuse kaitsta isiku perekonna- ja eraelu kolmandate isikute rünnete eest.[13] Sätte teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Paragrahvi 26 teine lause lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel.[14]

Riigikohtu seisukoha järgi kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.[15]

PS § 26 näeb ette õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigikohtu seisukoha järgi on tegemist kahe iseseisva õigushüvega, mille kaitsealad võivad osaliselt kattuda. Seejuures on isikuliselt kaitsealalt tegemist kõigi- ja igaüheõigustega, esemeliselt kaitsealalt hõlmab perekonnaelu perekonnaliikmete suhete eri tahke, eelkõige õigust elada koos, et rahuldada üksteise emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi. Riigikohtu määratluse järgi on pereliikmetel õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule. Seega tähendab PS §-s 26 sätestatud perekonnaelu puutumatus muu hulgas õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses.[16]

PS § 27 lg 1 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 27 lg 1 tagab nii perekonda puudutava tõrjeõiguse kui ka perekonna ja perekonnaelu erilise kaitseõiguse. Viimane kohustab riiki kehtestama perekonnaelu kaitseks ning kasutamiseks õigusliku raamistiku ja kohased menetlused.[17]

Kuigi PS § 27 lg 1 sõnastus viitab, et perekond väärib põhiseaduslikku kaitset üksnes tingimusel ja sedavõrd, kui perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks, siis ei saa sättest tulenevalt kaitseõigust niivõrd kitsalt tõlgendada.[18] Täpsemalt leidis Riigikohus 18. mai 2000. aasta lahendis, et PS § 27 lg 1 tõstab esile perekonna kui erilist kaitset vajava ühiskonna aluse, tagades perekonnale põhiseadusliku kaitse. Selle sätte kaitseala hõlmab kogu perekonnaga seonduvat alates selle loomisest kuni perekondliku kooselu kõige erinevamate valdkondadeni.[19]

Lisaks on Eesti ühinenud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mistõttu tuleb perekonna kaitse tõlgendamisel arvestada ka konventsiooni ning selle kohaldamispraktikat EIK-s.[20]

Laps ja vanem[muuda | muuda lähteteksti]

Õigus pereelu puutumatusele tähendab ka pereliikmete õigust otsustada ise oma elu üle, sealhulgas saavad vanemad otsustada laste üle. Pereliikmetel on õigus olla otsustamisprotsessi kaasatud ja esitada oma arvamus, kui avaliku võimu esindajad sekkuvad pereelu siseste küsimuste otsustamisse. Lapse õigus on olla koos oma vanematega ning olla hooldatud nende poolt. Samuti vanemal on õigus olla koos oma lapsega, kuid tal on ka kohustus lapse eest hoolitseda ning osaleda tema kasvatamises, sealjuures lähtudes lapse parimatest huvidest.[21] EIÕK artikkel 8 kaitsealasse ei kuulu ainuüksi bioloogiline sugulus vanema ja lapse vahel, ilma täiendavate lähisuhte olemasolule viitavate juriidiliste või faktiliste asjaoludeta.[22] See nõuab, et esmakohale tuleb seada laste huvid.[23] Sama põhimõtet väljendatakse Eesti siseriiklikus õiguses.[24] PS § 27 lõike 1 kaitseala hõlmab muuhulgas kaitset ka lapse ja vanemate vahelistele suhetele. Seejuures pole oluline, kas laps on sündinud abielust, väljaspool abielu või ta on lapsendatud või kas tegemist kasuvanema või kasuperekonnaga.[25] PS § 27 lg 3 saab tõlgendada selliselt, et see kohustab hoolitsema lapse eest ning teda ülal pidama kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sellega vabaneb riik teatud piirini laste hoolekandekohustusest, kuna laste eest hoolitsemise kohustus on vanematel.[26]

Konventsiooni artikkel 8 kaitsealasse kuulub ka partnerite õigus kasutada meditsiinilist abi laste saamisel.[27] Siiski leiab kohus, et kuigi sellega kaasnevaid moraalsetel ja sotsiaalsetel kaalutlustel põhinevaid muresid tuleb võtta tõsiselt, ei ole iseenesest piisavad põhjused kunstliku viljastumise meetodite täielikuks keelamiseks.[28] Seejuures ei nõua artikkel 8 riikidelt ka surrogaatemaduse legaliseerimist, mistõttu ei riku surrogaadi abil sündinud lapse ja planeeritud vanemate vahelise õigussuhte mitte tunnustamine vanemate ja laste õigust pereelule.[29]

Vanemate faktiline kooselu pole vajalik perekonnaelu tunnus, kui lapse ja vanema vahel on side.[30] See tähendab, et lapse ja tema vanemate vahel on perekonnaeluga hõlmatud side ka siis, kui vanemad ei ela lapse sünni ajal enam koos või kui nende suhe on lõppenud. [31] Samuti hõlmab perekonna mõiste ka üksikema ja tema laps. Riik peab vältima diskrimineerimist, võimaldades vallalise ema ja tema lapse pereelu normaalse arengu.[32]

Iga perekonnaellu sekkumise korral tuleb arvestada lapse parimaid huvisid, kuna laps on nõrgem pool vanema-lapse suhtes. Üheks selliseks sekkumiseks võib pidada lapse eraldamist perekonnast, kui esinevad järgmised õigustatud asjaolud üheaegselt: puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad või kui laps ise seab käitumisega ohtu enda elu, tervise või arengu; kasutusele võetud abinõud ei ole piisavad või neid ei saa kasutada ning lapse eraldamine perekonnast on tema huvides.[33]

Samuti kujutab lapsendamine endast perekonna- ja eraelu riivet. Lapsi võib lapsendada ainult nende endi huvides ning see eeldab ka lapse nõusolekut, kui ta on vähemalt 10-aastane. Vanemate nõusolekuta ning nende tahte vastaselt võib lapsendada ainult siis, kui nendelt on võetud ära vanemate õigused, nad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Lapsendamisel on lapsel õigus säilitada oma identiteet.[34]

Vanemliku vastutuse äravõtmise ja lapsendamise nõusolekut puudutava otsustusprotsessi käigus peavad riigiasutused leidma siiski tasakaalu lapse ja tema bioloogilise perekonna huvide vahel ning tõsiselt kaaluma kõiki võimalusi lapse taasühinemiseks bioloogilise perekonnaga. Tuleb võtta kasutusele meetmeid hõlbustamaks perekonna taasühinemist niipea, kui see on mõistlikult teostatav.[35] Seega sellega, et laps võetakse riigi hoole alla[36], pereelu ei lõpe.

Seevastu võib kohus aga tunnistada de facto pereelu olemasolu ka kasuvanemate ja nende hoole alla antud lapse vahel, arvestades nende koosveedetud aega, suhte kvaliteeti ja täiskasvanu rolli lapse suhtes.[37] Siinkohal on veel oluline, et kuigi lapsendamise õigus ei kuulu otseselt konventsiooniga tagatud õiguste hulka, on lapsendaja ja lapsendatu suhted reeglina sarnased artikliga 8 kaitstud perekondlikele suhetele.[38]

Partnerid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi PS § 27 lg 1 kaitseb mehe ja naise vahelist abielu, siis ei ole see ainus kooseluvorm, mis sätte kaitsealasse kuulub. Riigikohus on leidnud 19. juuni 2000. aasta lahendis, et põhiseaduse § 27 lg 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud.[39] Samuti ei takista abielud, mis ei ole kooskõlas siseriikliku õigusega, pereelu olemasolu[40] ega nende kuulumist EIÕK artikli 8 kaitsealasse.[41] Seejuures on aga EIK seisukohal, et näiteks kihlumine iseenesest pereelu ei loo[42] ega mingit õiguslikku tagajärge ei oma[43].

Tulenevalt inimväärikusest ja võrdsuspõhiõigusest on oluline, et riik kaitseks samamoodi ka samast soost isikute kooselu, nagu tehakse seda erinevast soost paaride puhul.[44] Erinev kohtlemine seksuaalse orientatsiooni alusel nõuab EIK hinnangul iseäranis kaalukaid põhjuseid erineva kohtlemise õigustamiseks ning riigi hindamisruum on sellisel juhul kitsas.[45] Riigikohus on leidnud, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonna­liikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. Sedasi ei ole ka samasooliste isikute kooselu Eestis seadusega keelatud ega karistatav.[46]

Sarnaselt EIK seisukohale, et püsisuhtes elav samasooline paar kuulub perekonnaelu mõiste alla samamoodi nagu heteroseksuaalne paar[47], on ka Eestis samast soost elukaaslastel õigus riigi kaitsele (PS § 13). Seejuures ei tohi mistahes õiguste piirang minna vastuollu diskrimineerimise keeluga (PS § 12 lg 1) ja peab olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik (PS § 11).[48] See tähendab, et samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest.[49]

Muud perekondlikud suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonnaelu võib eksisteerida ka õdede-vendade[50], tädide/onude ja nõbude vahel[51]. Kohus on tunnistanud täiskasvanute ning nende vanemate ja õdede-vendade vahelisi suhteid artikli 8 alusel kaitsealasse kuuluvateks ka siis, kui täiskasvanud isik ei ela koos nendega [52] ning on moodustanud eraldi leibkonna oma perekonnaga[53].

EIK on ka väitnud, et perekonnaelu hõlmab vähemalt lähisugulaste vahelisi sidemeid, sh vanavanemate ja lastelaste vahelisi suhteid, sest sellistel sugulastel võib olla perekonnaelus oluline roll.[54] Siiski nõuavad vanavanemate ja lastelaste vahelised suhted üldiselt väiksemat kaitset võrreldes vanema ja lapse vahelise suhtega. Niisiis hõlmab vanavanematega seonduv perekonnaelu õigust säilitada normaalne vanavanema-lapselapse suhe nendevahelise kontakti kaudu.[55] Sellegipoolest toimub vanavanemate ja lastelaste vaheline suhtlemine tavaliselt vanemlikku vastutust kandva isiku nõusolekul, mis tähendab, et vanavanema kohtumine oma lapselapsega on tavaliselt lapse vanemate otsustada.[56]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 422.
  2. ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. — RT I, 15.05.2015, 2.
  3. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/12. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020; EIKo 21830/93, X, Y ja Z vs. Ühendkuningriik, 22.04.1997.
  4. ↑ Marckx v. Belgium, § 31.
  5. ↑ Paradiso and Campanelli v. Italy [GC], § 140. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 296.
  6. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/12. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020; EIKo 21830/93, X, Y ja Z vs. Ühendkuningriik, 22.04.1997.
  7. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 422-423.
  8. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 423.
  9. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/12. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020; EIKo 21830/93, X, Y ja Z vs. Ühendkuningriik, 22.04.1997.
  10. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 423.
  11. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja –vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 422, 424.
  12. ↑ Jaanimägi, K., Oja, Liiri. PSK § 26/2. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  13. ↑ Jaanimägi, K., Oja, Liiri. PSK § 26/19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  14. ↑ Jaanimägi, K., Oja, Liiri. PSK § 26/27. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  15. ↑ RKPJKo 3-4-1-3-09, p 16.
  16. ↑ RKPJKo 3-4-1-9-10, p 43; 3-4-1-2-16, p 93.
  17. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/5-6. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  18. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/7. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  19. ↑ RKHKo 3-3-1-11-00, p 2.
  20. ↑ RKÜKo 5-18-5/17, p 50.
  21. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja —vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 425-426.
  22. ↑ Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 297.
  23. ↑ Vavřička jt vs. Tšehhi Vabariik [GC], §-d 287–288; Neulinger ja Shuruk vs. Šveits [GC], p 135; X vs. Läti [GC], p 96. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 322.
  24. ↑ Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 (§ 123).
  25. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/16. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  26. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/33. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  27. ↑ S.H. ja teised vs. Austria [GC], 82. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 317.
  28. ↑ S. H. ja teised vs. Austria [GC], p 100. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 317.
  29. ↑ Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 320.
  30. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja —vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 426.
  31. ↑ Berrehab vs. Holland, 1988, § 21. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 339.
  32. ↑ Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 330.
  33. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja —vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 424-425.
  34. ↑ Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja —vabaduse kaitse. Tallinn: Juura 2004, lk 427.
  35. ↑ Strand Lobben jt vs. Norra [GC], p 205 – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 339.
  36. ↑ Johansen vs. Norra, p 52; Eriksson vs. Rootsi, p 58.
  37. ↑ Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 365.
  38. ↑ Kurochkin vs. Ukraina; Ageyevy v. Russia. 2013. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 357.
  39. ↑ RKHKo 3-3-1-16-00, p 1.
  40. ↑ Abdulaziz, Cabales ja Balkandali vs. Ühendkuningriik. 1985, p 63.
  41. ↑ Z.H. ja R.H. vs. Šveits, p 44.
  42. ↑ Wakefield v. the United Kingdom, Commission decision. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 313.
  43. ↑ Perekonnaseadus. – RT I, 11.01.2023, 11 (§ 8).
  44. ↑ Jaanimägi, K. jt. PSK § 27/14. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020.
  45. ↑ vt EIK 30. juuni 2016. a otsus asjas Taddeucci ja McCall vs. Itaalia, punkt 89; 23. veebruari 2016. a otsus asjas Pajić vs. Horvaatia, punkt 59; RKÜKo 5-18-5/17, p 51.
  46. ↑ RKHKm 3-3-1-19-17, p 16.
  47. ↑ Vallianatos jt vs. Kreeka [GC], p 73–74; X ja Teised vs. Austria [GC], p 95; P.B. ja J.S. vs. Austria, p 30; Schalk ja Kopf vs. Austria, p 92–94. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 316.
  48. ↑ RKHKm 3-3-1-19-17, p 16.
  49. ↑ RKÜKo 5-18-5/17, p 52.
  50. ↑ Moustaquim vs. Belgia, p 36; Mustafa ja Armağan Akın vs. Türgi, p 19. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 381.
  51. ↑ Boyle vs. Ühendkuningriik, 1994, §-d 41–47. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 381.
  52. ↑ Boughanemi vs. Prantsusmaa. 1996, p 35. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 382.
  53. ↑ Moustaquim vs. Belgia, §-d 35, 45–46; El Boujaïdi vs. Prantsusmaa, p 33. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 382.
  54. ↑ Marckx vs. Belgia, p 45; Bronda vs. Itaalia. 1998, § 51; T.S. ja J.J. vs. Norra (dets.), p 23 – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 383.
  55. ↑ Kruškić vs. Horvaatia (dets.), § 111; Mitovi vs. endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, p 58; Q ja R vs. Sloveenia, p 94. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 383.
  56. ↑ Kruškić vs. Horvaatia (dets.), § 112. – Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights: Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe/European Court of Human Rights 2022, p 383.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Perekonnaelu_kaitse&oldid=6372394"