Pelgulinna Gümnaasium
(Ümber suunatud leheküljelt Pelgulinna gümnaasium)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
| Pelgulinna Gümnaasium | |
|---|---|
 Pelgulinna Gümnaasiumi maja | |
| Asutatud | 1912 |
| Kooli tüüp | Gümnaasium |
| Direktor | Tõnu Piibur |
| Linn | Tallinn, Põhja-Tallinn |
| Aadress | Mulla tänav 7 |
| Koduleht | http://pelgulinna.tln.edu.ee/ |
Pelgulinna Gümnaasium (endine Pelgulinna Keskkool ja veel varem Tallinna 46. Keskkool) on Tallinnas Pelgulinna asumis asuv kunstikallakuga gümnaasium.
Kooli ajalugu algas 8. septembril 1912, kui tööd alustati Mulla tänaval 74 õpilasega. Esimene direktor oli Arnold Puusepp. Alates 2001. aastast on kooli direktor Tõnu Piibur.
Lisaks klassiruumidele on koolis aula, võimla, ujula, neli ateljeed, tööõpetuse ja käsitööklassid, füüsika-, keemia- ja muusikakabinetid, arvuti-, skulptuuri- ja graafikaklassid, söökla, raamatukogud, logopeediakabinet ning arsti vastuvõtt. Koolimaja renoveeris 2007. õppeaastal Vivatex Holding OÜ, kes hoolitseb koolimaja eest järgmised 30 aastat.
Kronoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]- 1912 (8. september) – alustas tööd Mulla tänaval koos 7. poeglaste ja 8. tütarlaste algkool kokku 74 õpilasega. Direktor Arnold Puusepp
- 1917 – samas majas ühtne 17. algkool
- 1921 – koolis oli 162 õpilast
- 1928 – valmis uus koolimaja 6-klassilisele algkoolile Ristiku 69; 475 õpilast, 12 klassikomplekti
- 1937 – kooli 25. aastapäeval sai kool esimese lipu (praeguseni säilinud)
- 1938 – direktor Kirill Hansmann
- 1943 – direktor Johannes Kasemets
- 1946 – asutati Tallinna 17. Keskkool
- 1948 – alustasid tööd rahvatantsurühmad Niina Raadiku ja Alfred Raadiku juhtimisel
- 1950 – lõpetas 17. Keskkooli esimene lend, direktor Marie Salum
- 1955 – direktor Freide Kon
- 1950 – 1961 Ristiku tänava koolimajas sai keskkooli lõputunnistuse 412 lõpetajat, neist 11 kuldmedaliga
- 1961 – valmis praegune koolimaja Mulla 7, arhitekt Udo Ivask. Kooli nimeks sai Tallinna 46. Keskkool. Õppima asus 1352 õpilast 38 klassikomplektis, direktor Rene Rekand
- 1962 – alustati kunsti süvaõppega V. Sisaski eestvõttel, avati muusikaklassid, asutati balletiansambel Pähklipureja Svetlana Järvi juhendamisel, vokaalansambel Ritsikad Märt ja Reet Hundi juhendamisel ning teaduse- ja tehnika klubi D. Vardja juhtimisel, hakati välja andma kooli almanahhi H. Pille ja I. Kivistiku juhtimisel
- 1964 – vabariigi parim kool kunstilise ja tehnilise omaloomingu ülevaatusel; Tallinnfilm tegi koolist filmi "Meie kool"
- 1967 – direktor Linda Lebbin
- 1968 – direktor Lembit Türnpuu
- 1970 – koolis oli 1153 õpilast, 35 klassikomplekti, direktor Urve Buschmann
- 1970 – esietendus ballett "Metsajärv", juhendaja ja autor Svetlana Järvi
- 1975 – koolis oli 1095 õpilast
- 1976 – direktor Tiiu Matt
- 1978 – Pähklipureja sai näidiskollektiivi aunimetuse
- 1982 – direktor Maive Tammissaar
- 1984 – direktor Arno Aser
- 1985 – "Pähklipureja" esimene reis Lääne-Euroopasse
- 1987 – kooli 75. aastapäeval sai kool uue lipu
- 1989 – kooli nimeks sai Pelgulinna Keskkool
- 1990 – koolis oli 922 õpilast, 33 klassikomplekti, Pähklipureja esines USA-s
- 1991 – direktor Ants Luukas
- 1992 – algasid iga-aastased lõpetajate kunstitööde näitused Kullo Lastegaleriis
- 1993 – avati keskkooli reaalharu
- 1996 – võideti Kooli-TV viktoriin
- 2000 – õpilasi 942, 33 klassikomplekti, 58 õpetajat, I–III klassid töötasid kahes vahetuses
- 2001 – alates 1912. aastast on keskharidust antud 4476 õpilasele
- 2001 – juulist alustas tööd uus direktor Tõnu Piibur
- 2007 – koolimaja sai renoveeritud[1]
- 2010 – Pelgulinna Gümnaasiumiga liideti Sõle Põhikool.
Kooli traditsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Õpetajate päev
- Jõulukontsert
- Oma kooli nädal – veebruaris toimuv üritustesari, kuhu on kaasatud kooli vilistlased. Selle nädala raames toimuvad koolisisesed viktoriinid, koolisisene maastikumäng, kohtumised vilistlastega ja vilistlaskunstnike näitus.
- Märgiaktus – kooli märgi saavad kõik abituriendid
- Moe-show
- Eesti Vabariigi aastapäev – kontserdid, aktused
- Teatrikülastused
- Maastikumäng – koostöös Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga
- Algklasside ball
- Kunstipäevad – kunstiõpetuse, muusikaõpetuse, tantsu ja kirjanduse koostöö vorm
- Reaalainete nädal
- Tantsuetendus – viimastel aastatel on see toimunud koolis, kuid aastakümneid andis tantsuansambel "Pähklipureja" menukad täispikad kontserdid täissaalidele Estonia kontserdisaali laval
- Gümnaasiumi jõuluõhtud koos õpetajatega – lavastatud tantsulis-muusikalise programmiga õhtu
- Jõulumüük – õpilaste kunstitöödest
- Luulekonkurss "Ubin" – parimad tööd avaldatakse kogumikus "Ubin"
- Direktsiooni vastuvõtt parimatele õpilastele
- Lauluvõistlus – laulustuudios õppivaist õpilastest tublimad esindavad kooli Põhja-Tallinna lauluvõistlusel "Siller", kust parimad saavad edasi üle-eestilisele lauluvõistlusele "Laulukarussell"
- Põhja-Tallinna koolidele mõeldud projektid kunstis
- Muusikalavastused "A nagu Aabel", "Kaotatud pildiraamat", "Jõulukuuske otsimas". Kava "Inimese tee" pälvis Betti Alveri luulekonkursil 2000. aastal eripreemia.
Tuntud vilistlasi
[muuda | muuda lähteteksti]Pelgulinna Gümnaasiumis ja tema eelkäijates on aastatel 1950–2000 saanud keskhariduse 2960 noort (51 lendu), nende seas palju tuntud isikuid:
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reet Varblane (31. august 2007). "1960. aastate arhitektuurist, ajast ja vaimust". Sirp. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2013. Vaadatud 6. augustil 2014.