Peetz

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Peetzi suguvõsa aadlivapp

Peetz oli Saaremaalt pärit Eestimaa ja Venemaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peetzi suguvõsa päritolu on jäänud selgusetuks. Esimesi teateid nende kohta on aastast 1532, mil Jürgen Peetz (suri pärast 1532) sai Saaremaal Liivi Ordu Maasi piirkonnas lääniks Taaliku mõisa. See valdus jäi suguvõsa kätte XVIII sajandi alguseni. Ehkki Jürgeni järeltulijad võeti 1741. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse, lahkusid nad XVIII sajandi alguses saarelt ja asusid elama Eestimaale. 1717. aastal võeti Jakob Friedrich von Peetz (1683−1731) Eestimaa rüütelkonna liikmeks. Aadlimatrikli sisseseadmisel immatrikuleeriti tema järglased 1746. aasta juunis matriklisse. Jakob Friedrichi vanem poeg Georg Johann von Peetz (1723−1789) rajas Pirgu liini.[1] Tema pojapojapoeg Johann Georg Hermann von Peetz (1817−1891) tegi Venemaal sõjaväelist karjääri ja temaga sai alguse Venemaa liin. Tema järeltulijatest võrsus mitmeid Venemaa mereväelasi. Pärast revolutsioonid pöördusid Peetzid tagasi Eestisse, kust nad Umsiedlungi käigus 1939. aastal Saksamaale lahkusid. Sellest liinist oli pärit Constantin Karl von Peetz (1889−1965), kes immatrikuleeriti 1918. aastal eelviimase isikuna Liivimaa rüütelkonna matriklisse; tema surmaga kustus viiesajaaastane Peetzide suguvõsa meesliinis. Georg Johanni nooremast vennast Gustav Magnus von Peetzist (1724−maeti 1773) sai alguse suguvõsa noorem ehk Angerja haru, mis kustus meesliinis juba 1881. aastal.[1]

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Peetzi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa:
    • Angerja (Angern) (u 1710−1844), Hardu (Hardo) (1844−1852), Järlepa (Jerlep) (kuni 1785), Kihlevere (Kichlefer) (u 1710−u 1732 pandi-, u 1732−1744 pärusvaldus), Lauka (Lauk) (1593−XVII sajand), Pirgu (Pirk) (1718−1719, 1792−1810 ja 1814−1819 pandi-, 1719−1792 pärusvaldus), Umbru (Ummern) (1716 ja 1792−1807 pandi-, 1716−1792 pärusvaldus), Võivere (Woibifer) (1889−1910)
  • Saaremaa:
    • Rannaküla (Rannaküll) (1741, seitse kuud), Taaliku (Thalik) (1532−XVIII sajandi algus)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 115.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 384.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 176-180 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 261-269 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser A. Bd III. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1958. Lk 365-373.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 231.