Peep Pruks

Allikas: Vikipeedia

Peep Pruks (sündinud 24. mail 1963 Vastseliinas Võrumaal) on eesti õigusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peep Pruks on õpetaja poeg.[1]

Lõpetas 1981 Vastseliina Keskkooli, 1986 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, 1991 aspirantuuri, õigusteaduse doktor (1992, TÜ), väitekiri "Уголовный процесс: научная "детекция лжи"" (Tartu, 1992). Stažeeris 1989 Toruni ja 1990 Turu ülikoolis, 1991 Saksamaal Freiburgis (Max-Planck-Institute. für Ausländisches und Int. Strafrecht), 1993 Glasgow' ülikoolis ja Münsteris (Westfälische Wilhelms-Univ Münster, Inst für Interdisziplinäre Baltische Studien), 2001 Suurbritannias (Colchester English Study Centre). Oli 1986–91 TÜ õigusteaduskonna kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri vanemlaborant, 1991–92 vanemõpetaja ja õigusteaduskonna teadustöö ja välissuhtlemise prodekaan, 1992–98 õigusteaduskonna dekaan (ühtlasi 1993 Münsteri Ülikooli külalislektor), 1992–2000 avaliku õiguse instituudi kriminalistika ja kriminoloogia õppetooli lektor, 1998–2004 sihtasutuse Iuridicum juhataja, ühtlasi 2000–01 TÜ avaliku õiguse instituudi teadur, 2001–02 erakorraline vanemteadur, aastast 2005 õigusteaduskonna juhatuse liige. Õpetanud kriminalistikat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: akadeemiline õigusharidus, õiguspoliitika, polügraafi õiguslikud probleemid. Projektijuht koostöölepingus Šoti Juristide Liiduga TÜ õigusteaduskonna ajakirja Juridica väljaandmisel (1993–1994); Avatud Eesti Fondi õigusreformi programmi koordinaator, Juristide Täienduskeskuse (JTK) asutajaid (1994), 1994–99 JTK nõukogu esimees ja külalislektorite programmi koordinaator (1995), New Yorgi Avatud Ühiskonna Instituudi kohtuvõimu suutlikkust hindava EL seireprogrammi ekspert (2002). Aastast 1993 ajakirja Juridica ning aastast 1996 ajakirja Juridica International vastutav väljaandja ja toimetuskolleegiumi liige, TÜ õigusteaduskonna biograafia teatmike (1992, 1994, 2001) koostaja, Eesti Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsi asutajaliige (1988), Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu (IVR) Eesti sektsiooni asutajaliige (1999), Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukogu liige (2000–2002). TÜ aumärk (2005). Üle 30 teadustrükise.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juristide täienduskoolitus: hetkeseis ja arengutendentsid // Akadeemia õigusharidus ja juristide täienduskoolitus (1996)
  • Õigushariduse akrediteerimise õiguslikest alustest ja protsessist Eestis (kaasautorid K. Merusk, R. Narits). // Juridica (1998) 8
  • Poliitikauuringud ja õiguspoliitika kujundamine Eestis. // Juridica (2000) 10
  • On formation of policy analysis and legal policy in Estonia. // Rechtstheorie. Z. für Logik, Me­tho­denlehre, Kybernetik und Soziologie des Rechts. 31 (2000)
  • Õiguse võimalikkusest Eesti ühiskonnas. // Mõjukad mõtlejad. Tallinn, 2001
  • Iuridicum database – evaluations by users of the Web version of juridica. On publishing legal literature in Estonia (1992–2004). // Juridica International (2004) 9
  • Iuridicum database and upcoming tenth anniversary of Juridica International. // Baltic Yb. of International Law (2005) 5.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  3. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.