Peeglikatse

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Peeglikatse on katse millega tuvastatakse eneseteadlikkuse olemasolu inimestel ja osadel loomadel.

Katse töötas välja biopsühholoog Gordon Gallup noorem 1970. aastal šimpansite ja ahvide, Amsterdam (1972) imikute peal.

Imikud ja väikelapsed ei hakka iseennast peeglis ära tundma enne 12–20 kuu, teiste allikate kohaselt 18–24 kuu vanuseks saamist.

Testiga kontrollitakse katsealuse eneseteadlikkust. Uurides kuidas reageerivad inimesed ja katseloomad peeglit nähes omaenese peegelpildile.

Katseloomade näole tehakse maitsetu ja lõhnatu värvainega täpp ja asetatakse talle ette peegel, delfiinidele reflekteeriv pind. Teadlaste ülesandeks jääb vaadelda ja üles tähendada, kui sageli katsealune loom täppi puudutas või sellele tähelepanu pööras. Seejärel võrreldi tulemusi peeglita kontrollrühma tulemustega.

Šimpansid on läbinud katse ning ka teistel suurtel ahvidel – kääbusšimpansidel, orangutanidel ja gorilladel – on vastavat suutlikkust demonstreeritud. Hiljem on peegelkatse läbinud emased aasia elevandid ja isane silmikdelfiin (Tursiops truncatus).

Lindudest on katse sooritanud harakas.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]